Retseptiaeg! Maitsev kohupiimakook.

Siin siis kohupiimakoogiretsept, millest rääkisin paar nädalat tagasi.

Põhi:
200g kaerahelbeid
50g mett
70g võid

Kate:
400g kohupiima (Tere5%)
600g kohupiimapastat (Alma 3%)
150g mustikaid
150g vaarikaid
4 muna
100g suhkurt (võib asendada meega)
2tl vanillisuhkurt
2sl nisujahu (võib asendada muu jahuga)

Valmistamine:
Põhja valmistamiseks jahvata/purusta kaerahelbed köögikombainis jahuks. Pane kaussi ja lisa juurde mesi ja või. Näpi ühtlaseks massiks ja suru lahtikäiva vormi (24-26cm) põhja. Seejärel aseta see külmikusse tahenema (seniks kuni valmistad katet).
Täidise valmistamiseks vahusta munad koos suhkrutega ning lisa juurde kohupiimad. Sega segu ühtlaseks massiks ja lisa juurde nisujahu, sega ning lisa juurde mustikad ja vaarikad, sega veelkord õrnalt läbi.
Kalla täidis ettevalmistatud vormile ning pista kook 175 kraadisesse ahju umbes tunniks ajaks või seni kuni kook muutub pealt kuldpruuniks.

Koogi saaks muuta veel tervislikumaks kui asendada suhkur meega ja nisujahu mannaga näiteks. Kaloraaži saaks vähendada ka rasvavaba kohupiima kasutamisega.

1 tükk sisaldab 325kcal, millest süsivesikuid 26g, valke 21g ja rasvu 15g. 

Minu jaoks oli kook ideaalne vahepala või korralik kõhutäide enne trenni. 

Andke teada kuidas välja tuli!

Lisatoiduaeg!

Nädal tagasi hakkas Karl saama lisatoitu, kui seda nii võib nimetada. Esialgu harjutan teda lusika haaval uute maitsetega. Esimesena andsin talle suvikõrvitsapüreed, see tõi meile mõne unetu öö. Esimene öö oli veel suht okei aga sealt edasi 2 järgnevat olid üsna nutused. Ostsin isegi gaasirohu ja nüüd on olukord paremaks läinud juba. Praegu teen nii, et 3 päeva annan ühte ja siis võtan ette järgmise maitse. Edasi sai ta lillkapsast. Jälle nutune öö, kuid seal olid veel suvikõrvitsa mõjutused, ma arvan, sest edasi on olukord olnud juba üsna hea. Muidugi lillkapsaga võtsin kasutusele ka Espumisani (enne püreed ja ööund olen andnud) ning ööd on palju rahulikumad. Samas kes teab, siin võib olla saja muu asja kokkulangevus. Tänaseks valmistasin talle kõrvitsapüreed ja varusin natukene ka sügavkülma. Näis kuidas see sobib.
Seni on see söömise protsess sujunud üsna kenasti, toitu pole välja ajanud ja mingit plätserdamist pole toimunud, eks see ilmselt alles tuleb. Mingi hetk peaks ostma söögitooli, mõned mõtted mul on selles osas, kuid pean veel natukene uurima. Tool peab olema kindlasti võimalikult väike ja ei tohiks ''silma riivata'' ehk, et need suured plastmasskobakad mulle väga ei istu. Hetkel selle ostuga kiiret pole, sest Karl veel iseseisvalt ei istu , praegu söödan teda lamamistoolist, mille tuge saan natukene sättida.
Ma ei tea kas see on kokkusattumus aga peale lisaga alustamist on Karli päevauned ka kuidagi sassi läinud. Tavaliselt läksime hommikul pikemale ringile ja ta magas umbes 1,5h, kuid nüüd..30 minutit ja silmad lahti, sama toimus ka teise unega ning kolmas on olnud pikem, alla 3h natukene. Lisaks sellele, et ta vankris on hakanud vähem magama ei sobi talle seal ka enam niisama chillida. Päris mitu korda on ta täitsa lohutamatult nutma hakanud ja ma olen lihtsalt pidanud ta välja võtma. Kui see trall oli paar päeva kestnud, siis ei julgenudki ma enam kodust väga kaugele kõndida, täna jõudsime ka nutuga koju. Samas toas magab ta üsna kenasti ja palju pikemalt kui vankris üldse maganud on. Ma siiski loodan, et see vankristreik möödub ja me saame jälle pikemaid otsi trippida. Eks näis mida uus nädal toob:) Praegu ootan põnevusega mida tänane öö toob, ta jäi ööunne juba kell 19 (kellakeeramise mõjutusel ilmselt), kardan, et hommikul on üsna varane äratus meil, no näis!
Vaatamata mõnele nutusemale ööle on ta meil ikka väga lõbus sell ja iga päev suudab üllatada uute oskustega. Käime Karliga veel 1x nädalas ujumas, oi kuidas talle see meeldib! Terve ujumise aeg on ta nii lõbus ja kohe näha, et laps naudib tegevust. Võimlemisega ma temalt sellist emotsiooni ei näinud, sestap vahetasingi selle ujumise vastu välja.

Kui väga nutuseks on läinud, siis olen seljatoe üles tõstnud, vahest on aidanud!

Head ööd!

19-25.10 kokkuvõte

Nonii, see nädal on liikumise osas kõvasti tagasihoidlikum olnud, heidame pilgu peale..

Esmaspäev: Kõndisin 10,25km + jõusaalis ülakeha trenn. Käisime Jarmoga meie kohalikus jõusaalis. Selline oldschool jõukas, samas kõik vajalik tavaar olemas ning trenni saab vägagi korralikult seal tehtud, lihtsalt pole nii peen nagu myfitness. Mulle isegi meeldis ja olen kaalunud seal käima hakkamist, sest kuutasu on seal 3x väiksem kui ma myfitis maksan. Hetkel muidugi ma ei kiirusta sellega, käin natukene mõlemas ja siis otsustan. Kõige rohkem meeldis mulle muidugi see, et üle pika aja saime Jarmoga koos trenni teha. Ta piitsutas mind ikka korralikult ja utsitas raskusi peale panema. Mõnus oli!

Teisipäev: Kõndisin 12,82km

Kolmapäev: Kõndisin 6,77km. Oleksin pidanud minema ka jõusaali, kuid viimased ööd olid meil kodus üsna rahutud ja korralik väss oli peal. Elu on õpetanud, et väsinult trenni teha on mul mõtetu ja lihtsalt loobusin minekust.

Neljapäev: Kõndisin 8,15km+ jõusaalis jalgade trenn. Päris mõnus trenn oli, tegin kõvasti väljaasteid ja sügavaid kükke, kann andis endast veel mitu päeva märku.

Reede: Kõndisin 6,45km+ Karliga ujumine

Laupäev: Kõndisin 3 km+ hotyoga. Käisime sõbrannaga esimest korda hotyogas. Kärt oli mulle sellest juba ammu rääkinud ja kiitnud ning nüüd kui Ta hakkas ka ise seal neid trenne andma otsustasime ära proovida. Väga mõnus oli! Ruumis oli 38C sooja ning enne trenni algust oli soovitatav eelnevalt ruumis viibida ja temperatuuriga harjuda. Ma pole ise eriline joogataja, sest alati kui ma olen kuskil taolises trennis käinud tundub mulle, et kõik ümber on profid ja mina siis justkui kehastan mingit kung-fu pandat. Seal mul sellist tunnet ei tekkinud, ma isegi ei mõelnud kordagi, et kuna see tund läbi saab. Kõik oli nii loomulik, liigutused olid lihtsad ja täiesti teostatavad. Higi jooksis kõigil ojadena ja trenni lõpuks oli keha ja lihased mõnusalt soojad ja venitatud. Neljapäevasest jalatrennist oli lihasvalu ka kadunud. Soovitan kõigil see ära proovida!

Pühapäev: Kõndisin 4 km+ jõusaalis ülakeha trenn. Käisin üle pika aja Lõunaka Myfitis. Marjel oli sinna pääse ja otsustasime koos minna. Kellegiga koos on ikka nii tore trenni teha. Kuna Tartus mul pole rohkem selliseid sõbrannasid keda jõusaal huvitaks, siis mul on nii hea meel, et meie teed Marjega ristusid ja kindlasti saame veel nii mõnelgi korral koos trenni teha.

Kokku: 51,46km

Üsna tagasihoidlik tulemus aga ise olen rahul. Väsinult ma siiski ei viitsi ennast väga pushida ja üritan energiavarusid hoida. Hakkasin Karli nädal tagasi püreedega harjutama ja esimesed 3 ööd olid üsna rahutud, tal tekkisid gaasid ja ärkas öö jooksul mitu korda nuttes ülesse, magamisest ei tulnud meil suurt midagi siis välja, aga eks sellest kirjutan teine kord eraldi.
Ahjaaa, saavutasin lõpuks raseduseelse kaalu! Loomulikult ma olen õnnelik selle üle, kuid kui võrrelda enne ja praegust pilti, siis pole vorm sugugi sama. Siiski olen rahul omadega :)

NB! Koogiretsept natsa viibib, sest Jarmo pole siiani suutnud mulle seda üles kirjutada.

Allpool mõned pildid mu hommikusöökidest.

2 praemuna (1 on spinati ja juustuga leiva peal), puuviljaleib meega, kohvi piimaga. 

Proteiinipannkoogid jõhvikamoosi ja maitsestamata jogurtiga, kohvi piimaga

Seemnete ja kliidega kaerahelbepuder valgupudinguga, peal natukene pohlamoosi, kohvi piimaga. 

Trenni lõpp!

12-18.10 kokkuvõte

JUBA jälle on nädal möödas!
Esmaspäev: Kõndisin 10, 41km+ jõusaalis jalgade trenn.
Teisipäev: Kõndisin 22, 39km
Kolmapäev: 19, 39km+ jõusaalis ülakeha trenn. Esmaspäevane jalatrenn ja eelnevate päevade suurem kõndimine pani väikese põntsu sellega, et seda trenni ma üldse ei nautinud, väsimus oli peal ja õhtul trenni tehes ei tulnud seda ''tuhhi'' peale.
Kuna mul see nädal autot polnud, siis üritasin tubli olla ja oma käigud jala ära teha. Üldiselt ma ikka nii hullu ei pane. Kodus vaja ka toimetada ja asjalik olla, kui nii palju kõndida, siis jääb mõningate asjade tegemiseks ajast puudu.
Neljapäev: Kõndisin 9km
Reede: Kõndisin 5km+ Karliga ujumine ;)
Laupäev: Jalgade trenn. Päeval oli muid toimetusi ja kõndima ei jõudnudki, õhtul aga oli erakordne sündmus ja käisime koos Hiiekaga trennis (viimati käisime koos aasta tagasi!!). Trenni tegime küll eraldi, kuid trenni lõpetasime koos ning kirsiks tordile tegime mõned harjutused kõhule. Kuna 2 viimast päeva olid vähe rahulikumad, siis keha oli taastunud ja trenn oli väga mõnus!
Pühapäev: Kõndisin 16, 52km

Kokku: 82, 71km

Praegu tulebki nii, et ühel nädalal on 2 jalgade trenni ja teisel 2 ülakeha trenni. Ma arvan, et kuu lõpuni jätkan nii ning siis panen uue kava kokku.
Toitumisega on üldjoontes üsna hästi. Kuna Jarmo on ka trennilainel ning toitub väga korralikult, siis on mul tunduvalt lihtsam, kuigi patustamisi on ette tulnud (nende pärast ma väga ei põe). Au ja kiitus Jarmole, et ta nii järjekindel on (palju järjekindlam kui mina) ja ei allu provokatsioonidele (mina šhokolaadiga nina all lehvitamas).

Ajalooline hetk :) Kellegiga koos on vahelduseks väga tore trenni teha, üksteist motiveerida ja rohkem pingutama sundida. 

Minu õnneks meeldib Jarmole kokata ning nii mõnelgi õhtul on ta söögivalmistamise enda õlule võtnud. Eile küpsetas ta väga maitsva ja tervisliku kohupiimakoogi. Lisaks arvutas ta välja koogi toiteväärtuse. 

Kui koogiretsepti vastu on huvi, siis andke märku, teen sellest siis eraldi postituse. Mulle see igaljuhul maitses väga. 

1 tükk sisaldab 325kcal, millest süsivesikuid 26g, valke 21g ja rasvu 15g. 

Üldiselt võin nädalaga rahule jääda, nädalalõpp läks küll natukene ''patuseks'' ära aga kalorite poolest väga lõhki ei läinud. Tõmbasin huvi pärast MyFitnessPal äpi ning olen see nädal oma toidud sinna sisse toksinud, täitsa huvitav äpp on, saab triipkoodiga näiteks toidud sisse panna (väga mugav). Nii mõnigi õhtu jäi suure liikumise tõttu kaloreid päris palju üle, et tekkis küsimus, kas see asi ikka arvestab kõike õigesti. Ilmselt kaua ma seda äppi kasutada ei viitsi aga praegu on veel põnev. 

Ciao!

Nädala kokkuvõte

See nädal on trennidega üsna kehvad lood. Läksin nädala alguses maale ja kuigi ma plaanisin seal ka jõusaali jõuda, läks siiski kõik hoopis teisiti. Aeg läks kuidagi väga kiiresti ning kuna ma pidin ajastama kõike Karli une ja söögiaegade järgi, siis lihtsalt ei jõudnudki.

Esmaspäev: Kõndisin 10, 05 km
Teisipäev: Kõndisin 13, 04 km
Kolmapäev: Kõndisin 10, 07 km
Neljapäev: Kõndisin 14, 2 km
Reede: Kõndisin 10, 2 km
Laupäev: Kõndisin 3, 01 km
Pühapäev: Kõndisin 5, 01 km+ jõusaalis ülakeha trenn+ Karliga ujumistrenn.

Kokku: 65, 58 km

Nädalavahetusel oli liikumist tiba vähem. Laupäeval tulime maalt ja päev läks sõidu ja pakkimistega kaotsi.
Täna käisime Karliga esimest korda ujumas, oi kuidas ma kartsin seda. Aga see oli täpselt see ette pabistamine- ei olnudki nii hirmus. Ma kartsin kõige rohkem seda pesemise osa, et kuidas me koos dušši all käidud saame, noh ebamugav see oli, kõige raskem oli riidesse panna, sest lõpuks ta ju väsis ära ja pistis kisama kohe kui pikali sai, õnneks üks naisterahvas oli nõus teda hoidma seni, kuni ise ennast riidesse panin.
Karl ja Sandra olid kõige nooremad ujujad, ülejäänud olid juba kõndijad ja vähe profimad. Treener Kaisa juhendas väga hästi, tal jagus kõigi jaoks silmi ning iga harjutuse põhjendas ära, et miks just nii teeme jne. Kuna me olime esimest korda, siis alustasime ikka põhi asjadest (kuidas hoida, liikumine jne). Lõpus õppisime sukeldumist ka. Kuni kuuenda elukuuni on säilinud lastel hinge kinnihoidmise refleks ning loomulikult ma tahtsin Karliga sukeldumist proovida. Peale kuuendat elukuud see refleks kaob ja siis nad õpivad selle lihtsalt selgeks. Karlile meeldis, mulle meeldis ja kindlasti lähme veel! Kahjuks käib Kaisa ainult 1x kuus Tartus trenne andmas.

Inspireeritult Hiieka blogist tegin kohupiima/ricotta wrappe. Täistera wrapid, kohupiim, beebispinat, küüslaugupipar, avokaado ning magusa kohupiima segasin vaarikamoosi ja maapähklivõiga. Wrapid pannil soojaks ja ongi olemas üks mõnus eine.

Hommikusöök

Jäime hommik!

Selline tagasihoidlik see nädal oligi. Uus nädal tõotab tulla aktiivsem, sest oleme kodus tagasi ning üritaks vana rutiini tagasi tekitada. Valgas muutus Karli ööune reziim ka natukene. Magama läks veel varem kui muidu (juba 19 paiku) ning ärkas ka varakult (6 paiku), uni oli iga öö rahutu ja selle tõttu kannatas ka minu unekvaliteet. Ma ei kujuta ette kuidas need emad küll elavad kellel on pidevalt magamata ööd, kiitus neile, et nad niimoodi vastu peavad! Minu puhul piisab paarist kehvemast ööst ja ma olen ''nõid'' valmis.  Nüüd kodus loodan vana reziimi tagasi saada (eilne öö oli juba lootustandev) ja eelkõige loodan, et Karli ööuni muutub endiseks. Pöidlad pihku!

5. minisünna

Taaskord on see kuu nii märkamatult möödunud, et jälle on käes minisünna aeg! Karl on juba 5 kuud vana, whoop, whoop! Päevad mööduvad kiiresti ning tegusalt. Isegi liiga kiiresti!
Vahepeal oli Karl haige, tegelikult on köha veel alles aga see algus oli jube. Algas see suht une pealt- selline haukuv kinnine köha (mõtted läksid kohe kõriturse peale). Üritasin inhalatsiooniga seda leevendada, natukene läks paremaks, kuid uuesti magama jäämine oli tal keeruline, sest hingamine oli raske ja köha häiris, tegin siis uuesti inhalatsiooni ja juba olin valmis haiglasse minema kui olukord ei muutu. Teisel katsetusel õnnestus Karl uuesti magama saada, hingamine polnud küll ''puhas'', kuid magama ta jäi ning mõne tunni pärast oli olukord juba kõvasti parem. Ise muidugi magada ma väga ei saanud, koguaeg kontrollisin ja hindasin olukorda, kui olin kindel, et tal on parem olla, siis tuli ka endal lõpuks uni. Päeviti oli tal olemine üsna hea, köha oli lahtine ja suurt vaeva ei teinud. Järgnevatel öödel oli mõni köhahoog, mida taaskord leevendasin inhalatsiooniga, kuid sellist hullu ''atakki'' rohkem ei ole kordunud. Reedel käisime igaksjuhuks perearsti juures kontrollis. Kopsud on puhtad, kõrvad korras ja sõrmeotsast võetud analüüs näitas, et veres pole põletikunäitaja tõusnud. Lihtsalt mingi viirus, mille ta tõenäoliselt sai Jarmolt, kes oli enne Karli haige.

Viie kuune Karl on endiselt hästi lõbus ja jutukas laps. Nüüd juba oskab ta teha ka kõvemat häält ja kilkamisi. Talle meeldib kui temaga jutustatakse ja talle lauldakse (eriti kui Jarmo laulab). Lemmik tegevuseks on käte ja kättejuhtuvate asjade närimine. Lisaks on ta avastanud oma jalad, millega on ka tore aegajalt mängida. Paar nädalat tagasi õppis ta ära seljalt kõhule keeramise (üle parema õla) ja loomulikult selili enam palju olla ei taha. Usinalt harjutame ka üle vasaku õla keeramist, kuid seda ta teeb veel ainult siis kui paremale poole keeramine on raskendatud..ehk, siis kui ma ei lase. Mõned korrad on ta kõhuli olles ajanud pepu upakile ja üritanud jalgadega edasi liikuda, siiski loodan, et ta veel päris roomama minna ei taha. Kõhuli olles liigub ta ka vaikselt ringiratast, tavaliselt ümbritsen ta mänguasjadega ja siis tal on tükk aega tegemist enne kui tüdimusest märku annab. 

Päevakava pole suurt muutunud, ärkame endiselt 7-8 vahel ning ööunne jääb tavaliselt 20-20.30 vahel (3-4 ajal on ka üks söögipaus). Mulle tegelikult väga meeldib see varane ärkamine, päev tundub pikem ja jõuab rohkem asju tehtud. Kui muidu magas Karl kõik oma päevauned väljas, siis nüüd üritan harjutada teda lõunaund toas tegema. Valmistun vaikselt talveks ehk päris tuisuga ei taha välja ronida ja tore oleks kui ta oskab ka päeval oma voodis magama jääda. Muidugi see harjutamine eeldab seda, et me oleme rohkem kodusemad. Kui kuskil käimist on, siis uneajad nihkuvad aga põhiline on, et 1 uni saaks toas tehtud. Praegust on läinud une pikkused toas järjest pikemaks. Esimene kord magas ainult 35 min, kuid eile magas rekordi- 1h 40 min. Muidugi ma istun 40min kindlasti toas ja ''valvan'' und (uue asjaga harjumine pidi vist paar nädalat aega võtma). Olen tähele pannud, et 35-dal minutil ta natukene virgub unest ja hakkab nihelema, kui saan õigel ajal jaole (lutt suhu või tekk vastu põske), siis magab ta ilusti edasi.

Nii vahva on vaadata kuidas ta iga päev õpib midagi uut või hakkab asju paremini ja selgemalt tegema. Kohe uhke tunne on!

Ja paramparampapaaa, need tähtsad numbrid:

Kaal 9860g

Pikkus 73cm

Taaskord tegin küpsetamata toorjuustukooki. Põhjaks digestive küpsised, kirsimoos, esimene kiht toorjuustu on segatud piimašhokolaadiga ja pealmine kiht valge šhokolaadiga.

Eile käisime naabritega Alam-Pedja matkarajal, mis möödus suuremalt jaolt rabas. Ilm oli väga mõnus ja seltskond oli ka super! Seni kuni ilusaid ilmasid jagub võiks ikka ringi matkata, aga tihti peale ei piisa vaid minu soovist, Jarmo tuleb ka nõusse saada.
Karl oli mul linaga kõhul ning tundus, et tema nautis ka. Esimesed pool tundi chillis ta niisama, vaatas ringi ja jutustas ning ülejäänud aja ta magas. Lina on ikka üks kiiduväärt asi, vankriga ju poleks rabasse pääsenudki. Ma pole küll väga tihti seda lina kasutanud (enamus aega oleme kodus), kuid kui kusagil käinud oleme, siis on see ennast ära õigustanud küll.

Järgmise korrani!

Nädala kokkuvõte

Mõtlesin, et nüüd, kui olen hakanud regulaarsemalt trenni tegema, siis võiks ju kord nädalas nendest  teha üldise kokkuvõtte. Toon lihtsalt välja oma läbitud kilomeetrid ja trennid.

Esmaspäev
Kõndisin 13, 26 km

Teisipäev
Kõndisin 8, 68km + jõusaalis alakeha treening. Jalapäevadel üritan vähem kõndida, vastasel juhul on õhtuseks trenniks jalad juba väsinud ja trenn ei ole nii nauditav. Ja teada värk on, et jalatrennid on minu jaoks kuidagi väga rasked, aga samas ka kõige magusamad. See on kuidagi nii, et hambad ristis teed neid kükke (minu jaoks vist kõige raskem harjutus), aga kui need tehtud saan, siis olen nagu mingi suurema challengiga hakkama saanud ja tunne on lihtsalt ülim!

Kolmapäev
Kõndisin 20, 2 km. Tegelikult ei planeerinud üldse nii palju kõndida, kuid juhtus kuidagi nii, et iga Karli uneringi ajal need kilomeetrid kogunesid.
Viimasel ajal on meil mõnus rutiin, et hommikul kell 9 lähme välja pikemale ringile ning ülejäänud päeval teeme vähe lühemad tiirud. Ilmselt nüüd jääb seda kõndimist vähemaks, sest harjutan Karli lõunaund toas tegema (räägin sellest lähemalt mõnes teises postituses). Mõtlen natukene talve peale ning ma kahtlen, et iga ilmaga välja kipun. Seega oleks vajalik, et Karl oskaks päeval oma voodis magada.

Neljapäev
Kõndisin 12,88 km + jõusaalis ülakeha treening.

Reede
Kõndisin 17, 45km

Laupäev
Kõndisin 10, 02km + jõusaalis alakehatreening. See oli vist nädala parim trenn. 1. linnasõit läks kiiresti, ei olnud ummikuid. 2. parkimiskoha leidmisega ei olnud probleeme. 3. riietusruumis oli vähe rahvast.  4. jõusaalis oli vähe rahvast. Okei, okei tegelikult sain ma rahulikult trenni teha kuna sain käia päeval. Olin eelnevalt Karlil kõhu täis söötnud, Jarmo läks temaga õue jalutama ning ma võisin rahulikult trenni teha, sest teadsin, et Karlil ei tule ööune aeg peale. Õhtul minnes ma üritan alati trenni tunniga ära teha, seekord sain vähe rahulikumalt võtta. Trenni lõpus tegin boonusena veel mõned Taavi antud harjutused (eelmisest aastast) ning harjutasin pea peal seisu.

Pühapäev
Kõndisin 10, 32km. Sellest 5 km matkasime rabas, Karl linaga kõhul. Väga mõnus ja tore väljasõit oli meil naabritega :)
Tegelikult planeerisin täna ka varakult pikale ringile minna, kuid Karl magas kauem (8-ni) ja kui mina 8.40 ärkasin, siis suur oli mu üllatus kui toas polnud kedagi. Ehk, siis Jarmo lasi mul vähe kauem magada ja tegeles ise Karliga. Tublid poisid mul!

Nädalaga läbitud: 92, 81 km
Septembris läbitud: 275 km

Mul on natukene kahju, et mul ei ole siin Tartus enam oma ''gym buddyt''. Alustasime kunagi Kärdiga, mingi hetk ta lahkus Myfitnessist ja edasi jätkasime Hiiekaga, siis ta aga otsustas pealinna kolida (minu kahjuks). Tegelikult nii hull see asi pole aga vahest oleks tore kellegiga koos käia, kes jälgiks kõrvalt tehnikat ning olgem ausad, kui kellegiga koos treenida, siis see paneb ka natukene rohkem pingutama.

Nüüd kui üldiselt võtta trennid kokku, siis võin üsna rahule jääda. Jõusaalis on tunne hea, raskused on tagasihoidlikud (suht nõrguke olen), kuid treening täidab oma eesmärki! Lisaks panin eile tähele, et mu vastupidavus on paranenud (ilmselt tänud kõndimisele). Tegelikult olen üldse üks happy puppy, sest kamoon, üks treening võib ikka päris õnnelikuks teha (mainin ära, et trennivälisel ajal olen ka õnnelik :)
Kaalunumber väga muutunud pole, kuid pilt on paremaks läinud, enesetunne on mõnus ja kerge.

Proovisin esimest korda teha ahjus sealiha. Eesmärk oli saada selline mõnus, mahlane ja rebitav liha. Õnnestus! (toidu esitlus pole aga kõige kaunim)

Järgmine päev panin liha täisteramakaronidega kokku. Kõrval on enda tehtud letšo.

Mu lemmik snäkk enne trenni- banaan maapähklivõiga.

Vorm tundub trenniriietes alati üsna hea, aga reaalsus on vähe teine. 

Püsige lainel!