38+

Pole midagi öelda, nädalad mööduvad ikka kiiresti. Viimases postituses rääkisin, et peaks vähendama süsivesikute tarbimist ning paar päeva hiljem tekkis mul tohutu magusaisu. Mõtlesin ise, et ei tea kas organism hakkab sünnituseks valmistuma ja vaikselt ennast laadima :D No ei tea, sünnitanud ma veel pole ja õnneks on see tohutu isu möödas ka (ma loodan). Üks hommik kurtsin Jarmole, et täitsa jama lugu, hommikusöök on söödud ja ma tahan ikka midagi, midagi magusat! Jarmo soovitas siis kapist šhokolaad ette võtta, aga ei, ma ei tahtnud šhoksi! Ma tahtsin kummikomme ja magusat saia. Neid polnud mul aga kusagilt võtta. Šhokolaad ja trühvlid seisavad siiamaani kapis, kuid hädast aitasid välja pähklid ja rosinad! See muidugi ei tähenda, et ma olen korralikult toitunud, olen ikka ühtkomateist endale lubanud. Õnneks pole see kaalule väga mõjunud.

Siin mõned hommikusöögivariandid. Üleval pildil on ahjus küpsetatud muna täisterasaia sees koos tomati ja singiga. 

Kuna viimasel ajal olen ärganud suhteliselt vara (kella 6 paiku), siis olen üritanud  hommikuid koos Jarmoga veeta. Talle see muidugi meeldib, sest ei pea ise vaaritama.  Tundub, et see varajane ärkamine sobib mulle hetkel hästi (kui olen normaalsel ajal magama läinud), näis mis uus nädal toob. 

Minu hommikusöök: 7-viljahelbe puder marjade ja munaga, roheline tee. 

Jarmo hommikusöök: Omlett singiga, tomat.

Õhtusöögiks kanafilee ja värske salat.

Käisin eile Valgas ning uurisin igaksjuhuks Sirli (füsioterapeut kes on mind alati teipinud ja ravinud, kuid tegutseb nüüd Tallinnas) käest, et ehk on ta puhtjuhuslikult ka Valgas. JA TA OLI! Mõtlesin, et ehk oskab ta mind selle roidekaare närvivaluga aidata ning lisaks lööb aegajalt alaselga närvivalu, mis tahab jalust niita. Õnneks oli tal vartustus kaasas ja tuli mind rõõmsasti hommikul teipima. Lisaks mu hädadele pani ta kõhule kõhtu toetava teibi (mida kasutatakse rasedatel, et vähendada koormust seljale ja teha olemine kergemaks), lisaks sai ka selg toetava teibi. Varem mul polnud alaseljaga probleeme, kuid see nädal tundsin, et see kippus peale kõndimas käimist väsima. Peale tänast 10km kõndimist võin öelda, et alaselg ei väsinud üldse ära ning kõndida oli väga kerge. Samas see roidekaare alune närvivalu annab ikka aegajalt tunda. Kõht näeb muidugi välja nagu Viper' i auto :D

Hetkel on siis käimas 38 rasedusnädal. Endiselt pole tegelikult suurt midagi kurta, olemine on täitsa hea (aga sellegipoolest oleks tore juba ilma kõhuta olla, normaalseid riideid ja jalanõusid kanda).  Tursed on endiselt alles ning ega nad enne sünnitust ära ei kao, seega ei ole mõtet ka nende üle enam kurta. Põhimõtteliselt on elu ikka üsna lill, sest nii vähe on veel jäänud ju! :)
Kaalu on nädalaga juures 0,5kg (kokku hetkel +15kg)
Kokku olen kõndinud see nädal 107 000 sammu ehk 69km, sellest 45km trenni eesmärgil. Võib täitsa rahule jääda nädalaga.
Nädalavahetuse suursündmus oli see, et Jarmo paigaldas meile terassile lõuatõmbe kangi, võite arvata kuidas ma ootan, et saaks seal juba tegutseda. Peaks veel ostma TRX-i ja võib rahumeeli spordiklubiga mõneks ajaks lepingu lõpetada.
Täna sai ka juuksed värvitud, nüüd on veel jäänud maniküür ja pediküür, see tähendab seda, et enne kolmapäeva pole mul aega sünnitama minna. No näis!

Maailma nunnum kass Fred saadab ka tervitusi! 

37+

Väike updeidi aeg. Nädal on möödunud kiirelt, kuid kahjuks tõbiselt. Nädala keskel jäin natukene haigeks, täitsa tundidega oli tunda kuidas enesetunne muutus, nina muutus vesiseks ja kurgus hakkas kraapima. Järgmisel päeval oli veel hullem olla. Eks ma nüüd olen siin ennast putitanud ning enesetunne on kõvasti parem ja täitsa terve inimese tunne on, kuid kinnine nina ikka häirib ning hääl on ka tiba ära veel.

Nädala alguses alustasin uuesti koduse trenniga, kuid võta näpust, haigus rikkus kõik nädala plaanid ära!! 

Alustasin kohe suurelt ja jalatrenniga. Jäin väga rahule ja üllatav oli see, et terve trenni vältel polnud mitte ühtegi kontraktsiooni!! Ülejärgmisel päeval oli kohal ka mõnus lihasvalu mida ma pole juba ammu tundnud. Igaljuhul nii kui tervis täitsa korras, jätkan ma oma treeningplaaniga! Minu õnneks teeb Jarmo ka kodus trenni ja ilmselt nii möödub meil terve suvi. 

Haigeks olemise vahepeal õmblesin veel ühe voodipesu valmis ja veel mõningad linad/lapid. 

Vaikselt alustasin ka suurpuhastusega, pakkisin talveriided vaakumkottidesse, pesin aknad ära ning lisaks oli meil täna majarahvaga väikestviisi talgupäev.
Paaril korral kasutasin kõndimas käies ka oma uut kella, ning hetkel olen väga rahul, ainult kiidusõnad. Täpsem tagasiside tuleb siis, kui olen vähe aktiivsemalt ja pikemalt seda kasutanud.
Kokku sai see nädal kõnnitud 35km. Loodame, et järgmine nädal juba natukene rohkem.

Hetke vorm siis selline. Käimas on 37-s rasedusnädal. Kaal: 77,5 kg (+14,5kg) ehk tere järjest suurenevad tursed! Kui muidu olid varbad ja sõrmed õhtuks turses, siis nüüd vahivad need väikesed sardellid mulle koguaeg otsa ja peeglist vaatab mõnus pelmeeninägu :D Jarmo juba tundis muret, et kas see nina läheb ikka normaalseks tagasi? Vaatasin siis paarikuu taguseid pilte..no olin ikka kaunitar küll, ilus nina, normaalsetes mõõtmetes nägu, sõrmed ja varbad :D Olid ilusad ajad! Aga õnneks see ei kesta kaua, ma loodan. Muidu poleks ju hullu midagi, kuid välja minemisega tekib jalanõude osas probleeme. Ostsin mõni aeg tagasi tursete pärast mingid odavad baleriinad (nr40!) ning täna neid jalga proovides olid need mulle üsna kitsas! Varsti pean Jarmo jalanõud võtma kasutusele :D

Kui nüüd need tursed välja jätta, siis üldiselt tunnen ennast täitsa mõnusalt. Öösiti magan hästi, unega probleeme pole, jõudu ning jaksu jagub. 

Püsige terved, aprillikuu tuuled on salakavalad! 

Söögijuttu

Mõtlesin, et teen väikese ülevaate oma päevasest toitumisest. Üritan paremini toituda ja vältida igasuguse jama söömist (mitte, et ma seda varem ka väga teinud oleks, aga eks ikka on ette tulnud). Eks kord-paar nädalas ikka võib miskit rammusamat või magusamat lubada (kui on isu).
Kuna sünnituse tähtajani on jäänud üsna vähe aega ning mind hirmutatakse priske lapsega (ma ise seda ei usu!), üritan ma omalt poolt teha kõik, et ei sööks teda ise suureks. Iseasi kas sellest on ka kasu. Heaks näiteks võin tuua oma õe, kes terve raseduse aja pugis muudkui magusat (muidu ta polnud suur magusasõber) ja üleüldse isutas tal rämpstoidu järgi, võttis usinalt ka kaalust juurde (üle 20kg) ning laps oli sündides 3485g!! Põhimõtteliselt sõi ta ennast suureks, mitte last.
Tõesti huviga ootan kui suur minu laps sündides on.

9.00 Hommikusöök: 45g 8-viljahelbeid piima ja veega pooleks (200/200ml), kirsikompoti ja väikse võisilmaga, 1 keedumuna. 

Tass rohelist teed, klaas sidruni vett (seda joon ma päeva vältel üsna palju).

1 D vitamin

1 Elevit (rasedate vitamiin)

1 omega3 kapsel

13.00 Vahepala: 1 banaan

14.00 Lõunasöök: 200g kodujuustu tomati ja sibulaga, 1 viil täistera rösti.

18.00 Õhtusöök I: Hakklihasupp hapukoorega (supp sisaldab kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku ja hakkliha), 1 viil täisterarösti pasteedi ja tomatiga. 

20.00 Roheline tee, mee ja sidruniga

21.30 Õhtusöök II: 130g kodujuustu tomati ja sibulaga, 1 riisigalett juustuviiluga. 

Kaloraazi ma kokku ei arvestanud, kuid tundub, et ega ''lõhki'' nendega ei läinud. Üldiselt on söögivalmistamisega nii, et ma üldse ei viitsi sellele mõelda ja tahaks pigem kergemalt läbi ajada. Kord päevas üritan midagi asjalikumat ka valmis meisterdada, sest ilmselt Jarmo poleks väga vaimustunud iga päev kodujuustu või kohupiima söömisest :D

Vett joon päeva jooksul üsna palju, üritan õhtul veetarbimist piirata, et ei peaks öösel mitu korda WC-s käima. Üldiselt on nii, et kui päeval olen korralikult vedelikku tarbinud, siis ei teki õhtuti seda ''kaanimist'' ja ''kuiva kaevu'' tunnet. 

Ahjaa, täna ostsin endale uue pulsikella, mis on ühtlasi ka aktiivsusmonitor. Algselt pakkus mulle huvi uus Garmini Vivofit2, kuid Hiiekaga nõu pidades (tal on see eelmine mudel), suutis ta mind kahtlema panna, õnneks pakkus ta välja parema variandi. Peale mõningat uurimist ja puurimist olin kindel, et Polar M400 ongi minu jaoks (suureks plussiks GPS-i olemasolu). Kuna olen verivärske kasutaja, siis tagasiside kella kohta tuleb kunagi hiljem, hetkel üritan sellest lihtsalt sotti saada, vajalikud asjad installida ning panna kell arvuti ja telefoniga ühilduma. Esmamulje on igaljuhul hea. Loodan, et kell täidab mu ootused. 

Head ööd!

Tere aprill!

Tundub, et püsin kenasti postitustega 2 nädala graafikus. Vahepeal olen kõvasti toimetanud ning teinud beebi tulekuks ettevalmistusi. Nimekirjad oma tegemistest ja ostudest on kahanenud juba olematuteks, mõningad asjad on siiski veel vaja valmis saada ning uusi projekte hetkel ette ei võta.

Üle-eelmine nädal kulges suures osas õmblemise ja käsitöö tähe all. Sain valmis lapse voodipesu ja voodipehmendustega. Nagu pildilt näha, siis Fred oli suur abimees mul. Ei tea mis värk tal nende kangastega on, nii kui ma kangad laiali laotan on tema platsis ja sätib seal ennast mugavalt sisse. Seekord kulges õmblemine üsna kenasti ja äpardusi väga ette ei tulnud (no mis seal voodipesu õmblemises tulla saabki). Aa, lisasin mõnda kohta ka väikse pitsiriba ja triikimisel muidugi unustasin ära, et pitsi ei tohi max kuumusel triikida, imestasin siis, et miks see triikraud kinni jääb ja edasi ei liigu. Õnneks suurt kahju ma ei teinud ja üles sulanud osa sain kenasti välja vahetatud. 

Aegajalt teeme Frediga pärastlõunase uinaku (tavaliselt siis kui olen päeva linnas veetnud ja koju jõuan, siis on ta eriti memmekas ja tahab nunnutamist ja kaisus olemist). 

Kogu komplekt valmiskujul. Kui hiljem meeles on, siis lisan pildi ka sellest kui asjad ka voodis on.

Eelmine nädal möödus ringi seigeldes ja sõbrannadega kohtudes. Nädala lõpuks olin üsna väsinud sellest. Olime paar päeva Tallinnas ning nädala lõpus Valgas. Pean tõdema, et omas kodus on ikka kõige parem magada! 

Kilupoeg ja Vaalapreili :D 

Reedel käisime Valgas Angie sünnipäeval, mis oli ääretult vahva ja hästi korraldatud. Nalja ja naeru oli ikka korralikult, mul hakkasid vahepeal isegi kõhulihased naerust valutama. Kuna pidime öösel Tartusse tagasi sõitma, siis väga kaua me trallitada ei saanud. Keskööl võtsime suuna Tartu poole. Äratus oli mul 6.40 ning 7.30 oli Hiiekas juba minu juures ja hakkasime tegema ettevalmistusi tema esimeseks võistluseks bikini fitnessis. 

Ma ei tea kuidas Hiie-Liin'il aga minul oli küll enne võistlusi ärevus sees. Hiiekas oli muidugi üllatavalt rahulik. Hommikul varakult alustasime soenguga, siis suundusime TÜK Spordihoonesse, registreerusime ära ja panin talle esimese kihi  grimmi peale. Edasi tehti talle lavameik ning seni sain mina puhata. Mingi hetk avastasime, et kell liigub liiga kiiresti ning korrigeerisin meigi tegemise ajal natukene soengut. Enne bikiinide selga panemist oli vaja veel II kiht grimmi peale panna. Kuna kandsin grimmi peale švammiga ning esimene kiht ei saanud nii paksult kui oleks tahtnud, siis otsustasime veel teise kihi ka panna. Lõpptulemusega jäime väga rahule. No ja esimesel võistlusel II koht saavutada. Super ju! Muidugi minu silmis oli ta siiski nr 1! 

Õhtul läksime peikadega välja õhtustama ning koju jõudes olin ma muidugi sigaväsinud. Pühapäeva hommikul magasin erakordselt kaua ning ärgates ei hakanudki suurt hommikusööki sööma, sest lõunaajal oli meil rasedatega pannkoogilõuna planeeritud, sealt tagasi jõudes oli jälle väsimus platsis ning ega päevaga suurt midagi peale ei hakanudki. Ilmselt need nädala käimised ja tegemised kuhjusid, kuid hetkel on olemine juba üsna mõnus. Üldiselt päevad ongi toimetamist täis ning seetõttu ma üritan jätta õhtud vabaks ja puhata, sest vastasel juhul ma olengi nagu tühjaks pigistatud sidrun. 

Nagu näha, siis Fred peab ennast üsna tillukeseks, mis seal ikka, ega ma ei suuda talle EI ka öelda :)

Täna hommikul enne kella seitset kuulen läbi une, et keegi koputab meil magamistoa akna peale. Ise mõtlen, et veider uni ja üritan edasi magada ning mõne aja pärast kuulen jälle seda koputamist. Lõpuks ärkab ka Jarmo selle koputamise peale üles ning läks asja uurima. Ja mis pilt meile avanes? Naabrikass Täpi oli meie rõdu peal ning koputas ja kutsus Fredi mängima :D Kui Fred jaole sai, siis nad ajasid mööda akent üksteist taga ja mängisid seal. Me pole siiani suutnud välja mõelda kuidas Täpi meie rõdule saab ja kuidas ta üldse teab kus Fred elab?! Terassil ma saan aru, et ta kõnnib mööda ja näeb, et Fred vaatab aknast välja, aga tulla niimoodi hommikul akna taha koputama? 

Käimas on mul siis praegu 36 rasedusnädal, kaalu on juures 12,9 kg. Tursed on juba igapäevased ning juba hommikul ärgates tunnen nagu talla all oleks miljon väikest nõela. Kui ma neid hommikuti ei tunne, siis tean, et võin proovida ka muid jalanõusid jalga. Hetkel kannan mugavuse tõttu ainult oma Schetckersite gowalke. Sõrmust ei kanna ma juba ammu ning hommikuti ärgates olen näost täitsa hiinlane. Üks päev tööl käies ütles kolleeg väga armsasti mulle: ''Kirke, su nina on on nagu kartul!'' Tänks, tean seda ise ka :D

Närvivalu roidekaare all on läinud ka hullemaks ning istumine mulle väga ei sobi, pean tükk aega asendit otsima, et saaks kuidagi olla. 

Üldiselt aga on enesetunne hea ja ma ei kurda, terve rasedus on ju üsna kenasti kulgenud ning eks see lõpp olegi natukene raskem, sest cmoon, paras raskus on juba ees ka :D

Eelmine nädal käisin ultrahelis, et vaadata üle lapse asend ning kaal. Mõned nädalad tagasi keeras ta ennast tuharseisu ning arvati, et ta ennast uuesti ümber ei pööra, sest ruumi vähe ja ta ise ka priskeke, kuid tagasi tulin ma sealt heade uudistega, sest põnn oli ennast ilusti õigesse asendisse tagasi keeranud (seda ma muidugi aimasin, sest üks öö ärkasin ma üles ja tundsin üsna veidrat ja ebameeldivat tegevust kõhus, kuid 100% polnud kindel). Kõik oli hästi ning eelmise nädala kaalunumbriks tuli UH järgi 3010g (eks see muidugi on +/-10%). Seda on muidugi tiba palju, sest kasvamiseks veel aega on ja tundub, et tähtajaks kisub ta sinna 4kg kanti. Loodan, siiski paari nädala pärast ära sünnitada :). Mu enda näidud on ka kõik väga eeskujulikud ning arst oli täitsa rahul, viimane hemoglobiin oli 136 mg/L, mis on erakordselt hea. 

Hetkel kasutan toidulisanditest rasedatele mõeldud Eleviti vitamiine, kalaõli kapsleid ning arsti poolt määratud D vitamiini. Toitumise osas üritan nüüd vähendada süsivesikute tarbimist (just peale lõunat), kuna nüüd on see aeg kus laps kogub endale rasvkudet peale, siis üritan omalt poolt teha kõik, et ta seda väga palju ei koguks. Tuleb vähendada puuviljade tarbimist ja ega muud cräppi ka ei tohiks sisse ajada. Eks seda lõpptulemust ole näha kui ta ära sünnib. Huvitav on muidugi see, et kõht pole mul suur (mõõdud kõik normis ja pigem isegi väiksemad), kaalust pole ma palju juurde võtnud ning söönud olen ka suhteliselt hästi, et kuidas see beebi mul seal nii priske on? :D Aga jah, seda kui suur ta tegelikult on, selgub mõne aja pärast. 

Peatse kirjutamiseni!