Veerõõmud

Mida päev edasi seda vähem pilte ma teen, tegelikult on telefon juba mitu korda märku andnud, et mälu on täis ja ma muudkui kustutan eestpoolt videosid ja pilte, et saaks uusi mälestusi talletada.
Täna käisime Atlantise veepargis. See käik oli üks suur pettumus. Kodulehel oli info, et hakkasid pihta hooldustööd aga puudus info selle kohta mis seal täpselt siis toimub. Mõtlesime, et vast siis mingi rajakene kinni aga nad olid korraga pannud kinni pool kupatust, põhirajad mida ma nii ootasin ja mõtlesin, et Karliga on nii tore seal kruiisida. Pilet oli küll soodsam aga ikkagi, samahästi oleks võinud mereääres ka lihtsalt olla.
Lastepark oli siiski avatud ja hullasime mõni aeg Karliga seal, to oli pigem mõeldud suurematele ja Karl väga paljudest liumägedest alla ei saanud lasta. Hiljem läksime rannaribale kus ta sai liivas mängida ja Jarmo läks lahtiolevaid radasid avastama.

Lõppkokkuvõttes oli siiski tore ja Karlil oli lõbus ning sai lasteasju ajada seal. Edaspidi tuleb lihtsalt eelnevalt asjad korralikult selgeks teha ja vajalik info välja uurida.

Tänane päev oli tegelikult hästi tihe. Õhtul käisime veel Global Villages, mis kujutab endast ülisuurt erinevate riikide turgu. Võrreldes eelmise korraga mil seal käisin, siis seekord olid nad kõvasti laienenud ja uuendusi teinud. Lisandunud oli suur lõbustuspargi ala ja turu ala oli ka värske pilgu saanud. Iga riigi majas müüakse oma kraami ja toiduasju, lisaks on väljas väga palju erinevaid söögikohti. Ühe õhtuga saad külastada päris palju riike seal. Eks muidugi hiinakaupa jagub ka igale poole kuhjaga. Seekord polnud eesmärgiks meil kauplemine (Karliga ei saa selliseid eesmärke võtta) vaid lihtsalt melu nautimine. Pilte ma seal teha ei jõudnudki aga panen paar netist võetud pilti.

See on ilmselt jälle selline koht mida mujal maailmas väga ei kohta. Elu ikka kees seal, nagu turgudele kohane- tantsiti rahvustantse, lauldi, kaubeldi. Kui tervet seda ala tahta läbi käia, siis peaks ikka suurema osa päevast selleks varuma, meie saime paari tunniga hakkama.

Kella kaheksaks pidime juba Aili perega minema Cheescake Factorysse õhtustama. Hüppasime takso peale ja olime juba 20 km sõitnud kui vaatame, et möödume jälle Global Villagest. ??!!?? Jarmo üritas natukene selgust saada, kuid taksojuht ei osanud või ei tahtnud osata inglise keelt ja lõppkokkuvõttes ei saanudki me aru miks ta tegi 20 kilomeetrise tagasipöörde, sest lõpuks sõitsimegi hoopis teises suunas ja veel 20km.

10-20 kilomeetrit on siin tegelikult üsna tavapärane vahemaa. Küsisin Jarmolt enne veeparki minekut, et palju sinna maad on? ´´Ah see on siinsamas lähedal, 10 km ainult!´´ Samas jala seda ette ei võta. Kõik kohad tunduvadki nii lähedal, kuid samas on nii kaugel. Selline see Dubai on. 

Garden Glow ja Dinosaur Park

Hei, hei! Eilsest polnudki suurt midagi kirjutada, sest suurem osa päevast möödus vihma tõttu kaubanduskeskustes. Hommikul läksime hotelli bussiga Outlet Malli, pea 4 h jalutasime seal ringi. Jarmo oli vahepeal Karliga mängumaal ja sain siis ise rahulikult poodides käia. Ütleme nii, et üsna keeruline retk oli. See outlet mall on nii suur, et alguses oli täitsa peata kana tunne, kuhu poole minna, mis poode külastada??? Enamus poed olid minu jaoks võõrad, okei Guccisid ja Versacesid ikka tean..no ja Nike, Adidas on ka tuttavad aga mõtlen just tavalisi riidepoode. Lastepoodidega oli lihtne, said juba eemalt aru millega tegu :)
Ega ma suurt miskit ei ostnudki, Karlile sain paar asja ja endale suveks paar seelikut. Kui tagasi hotelli läksime, siis selleks ajaks sadas juba päris korralikult vihma ning ilmateate järgi ei lubanudki järgi jääda. Kuna Karl tegi lõunaajal bussisõidu tõttu üsna lühikese une, siis oli teada, et ega ta õhtul kaua vastu pea. Otsustasin, et lähen üksi Mall of the Emirates´i kaubanduskeskusesse. See on meie hotellist 2 metroopeatust ainult. Jarmo jäi Karli vannitama ja magama panema.
Minek sinna oli hea. Aknast vaadates ei saanud aru kui kõvasti vihma sadas, tundus, et mitte väga. Astun siis hotelli uksest välja ja vaatan, et pagan, päris tibutamine see ka pole. Mõtlesin siis, et kas võtan takso v ootan tund ja lähen hotelli bussiga??? Keeruline..paar mintsa olin üsna nõutu olekuga ja siis lõi pirn põlema, et mis takso ja mis buss, lippan ruttu metroojaama (5min hotellist minnes). No ja kus hakkas siis tee peal sadama, jäin täitsa arvestatava vihmasaju kätte. Kiirendasin sammu ja samal ajal ise naersin nagu väike tüdruk kes suvise vihmasaju kätte jääb, mõtlesin, et kui reaalne on Dubais paduvihma kätte jääda? No mis seal ikka, vähemalt oli soe õhtu. Jaama jõudes raputasin vihma maha ja läksin edasi, hehee :D
Aga, et siin korralikult shopelda on vaja ikka päevi, see Emiratesi keskus on samuti nii suur, et esiti ei saa üldse aru kus, mis on. Majaplaan on ka selline, et ega sellest suurt midagi aru ei saanud. Poed on seal ka muidugi üsna kenade hindadega, odavatesse poodidesse ma ei jõudnudki, kui neid seal üldse oli. Paar tundi ringijalutamist ja olin piisavalt väsinud, et tagasi hotelli minna.

See nädal lubab siin üsna päikesepaistelisi ilmasid ja otsustasime selle nädala hommikud rannamõnude peale kasutada. Eestis ei pidanud kuigi hea ilm olema ja tuleb patareid ikka täis laadida enne kui koju tuleme. Oleme juba piisavalt käinud ja isegi rohkem kui planeerisime. Lapsega reisimine on alati natukene keerulisem, kuid siiani on meie reisid alati olnud üsna tegusad. Võtame seekord vabamalt ja laseme Karlil ka elu nautida siin. Eks naudime ikka ise ka :)

Tänu selfistickile saame mõne perepildi ka ikka tehtud :) Päike oli üsna terav ja päikeseprillid läksid Karli käe läbi juba teisel päeval katki.

Karliga on rannas väga mõnus käia. Talle meeldib vesi ja liiv ning mõned merekarbid juurde ja ongi tunnid sisustatud. Merd ta natukene kardab ka ja teab, et üksi ta sinna minna ei tohi. Kui läheb merekarpe vette viskama ja vähe suurem laine tuleb, siis jookseb ruttu meie juurde. Täna olid üsna suured lained kuigi tuult ei tajunud nagu üldse. Vesi oli väga mõnus, temperatuuri ei tea aga kui arvestada seda, et mina käisin ujumas, siis pidi päris okei olema.

Peale lõunat avastas Jarmo, et ta tagumine pool on kõik ära põlenud, lisaks oli tal suur nohu ja enesetunne oli üldse kehvakene. Ilmselt see nohu on tingitud siinsest konditsioneerist. Väljas on soe ja igal pool siseruumides huugab jahe õhk. Pole palju vaja, et nina tilkuma hakkaks.

Iga kord Starbucksis käies saan endale uue nime, täna olin Gerga. Nice to meet you!

Siin on Karl mõned jäätised ka söönud ja need talle maitsevad, kui kuuleb juba seda sõna, siis läheb ta üsna elevile ja hakkab itsitama :D Kahjuks väikestes marketites pole siin kuigi hea valik ja oleme ostnud seda mis on, üsna magusad küll aga noh jah..mis seal ikka. Kodus naguinii ta sellist kraami ei saa.

Kuna Jarmo oli üsna kehva olemisega, siis mõtlesime tükk aega kas minna ikka Glow Gardenisse või mitte. Arvestades seda, et Karl ärkas enne viite, siis otsustasime, et hotellis on ka nadi terve õhtu istuda. Käisime lähimas apteegis, ostsime sudafedi laadset nohurohtu ja võtsime suuna sinna parki. Õnneks rohi toimis ja Jarmol tuli inimesetunne tagasi.
Seda parki on mõistlik külastada õhtul, päeval ei saaks seda ilu nautida. Kõik väljapanekud on siis valguslampidest tehtud. Ühtlasi asub seal ka dinosauruste park. Dinosaurused on tehtud vahtkummist (sellelaadsest asjast), liiguvad ja teevad häält. Õhtul pimedas tundusid nad üsna reaalsed. Karli lemmik oli muidugi dinosauruste park.

Osad lillelaadsed valgustid liikusid ning loomulikult käis iga näituse juurde ka muusika. Eraldi oli seal veel loomade ´´aedik´´, merekarpide tiik ja putukaid oli ka isegi. Park pole iseenesest suur, õhtuseks jalutuskäiguks täpselt paras. Pilet täiskasvanule maksab 60 dirhamit (16 euri). 50-60 dirhamit on selliste parkide keskmine piletihind (siiani vähemalt tundub nii). 

Dinosaurused Karlile meeldisid väga, tegi nende häält järgi, kuid samas nagu kartis ka, puutuda ei tahtnud ja kui mõni neist väga hirmsat häält tegi, siis tahtis sülle igaksjuhuks tulla :D

 

 Selline see tänane päev saigi meil, näis mis homne toob :)

Maailma kõige kõrgeim ehitis...

Kuna täna oli pilves ja veidi vihmane ilm (jep, saime kõrbes vihma), siis otsustasime ära vaadata Burj Khalifa ja Dubai Malli. Ei taha päikesepaistelist ilma sellise asja peale raisata. Vahelduseks eilsele palavusele oli tänane ilm täitsa mõnus isegi. Vaatamata väiksele hoovihmale oli ilm siiski soe ja mõnus. Igaljuhul sõitsime metrooga Burj Khalifa peatusesse (pea 15min vist sõitsime), siis kõndisime pikalt (u 1,5km) läbi tunneli mis viis otsejoones Dubai Malli ja edasi otsisime teed Burja Khalifa juurde (keskusest välja astudes oledki kohe õiges kohas). Ühtlasi vaatasime natukene kaubanduskeskuses ringi. Shoppamise plaani polnud ja noh, seal on ka kõige kallimad poed vist üldse. Näiteks kolmas korrus oli ´´kidsfashioni´´ ala ja seal olid sellised poed lastele nagu Hermes, Chloe, Gucci..Tommy Hilfiger oli ilmselt üks odavamaid :D okei, tegelikult oli HM ka ikka. Aga eesmärk polnud poodides kolada ja ega Karliga ei tule sellest suurt midagi välja.

Lastega minnes on parim aeg seda piirkonda külastada hommikuti, sest rahvast pole palju, käruga saab vabalt liikuda ja võib julgelt lapse vankrist välja ka võtta, ei kao rahva sekka ära. Kui me 4 aastat tagasi Ailiga käisime, siis külastasime Burj Khalifa tippu õhtusel ajal ning enne seda vaatasime purskaevude showd ja oi kui palju rahvast seal õhtuti on. Põhimõtteliselt on kogu see ala nii paksult rahvast täis, et kohati tekkis küll ´´kilud karbis´´ tunne.
Täna õnnestus meil päeval purskkaevushowd näha ja endiselt oli see vapustav! Nagu siin kombeks, siis see purskkaev on samuti maailma suurim ´´tantsiv´´ purskkaev. Õhtuti algavad showd kella kuuest ja käivad iga 30 minuti järel erineva loo järgi (ntks ´´Skyfall´´- Adele, ´´Hero´´- Enrique Iglesias, ´´The Prayer´´- Celine Dioan ft Andrea Bocelli jne). Purskkaev on 275m pikk ja vesi on võimeline lendama 152 m kõrgusele.

4 aastat tagasi tegi Aili minust sama pildi, seekord jäi pildile Karl :) Ilmselt ta nendest reisidest palju ei mäleta aga pildimaterjal on olemas ja kogume mälestusi :) Karl on oma vanuse kohta reisinud praeguseks rohkem kui mina või Jarmo enne 20-dat eluaastat. Paljud kindlasti mõtlevad, et milleks üldse nii väikest kaasa vedada kui ta suurt midagi ei mäleta aga meie jaoks tundub kuidagi vale laps maha jätta, võibolla tulevikus tuleb ka selliseid reise kuhu me lähme Jarmoga kahekesi aga hetkel pole sellist tunnet, et tahaks Karli koju jätta.

Ja see kuulus Burj Khalifa, 830 meetri kõrgune maailmaehitis. See pilvelõhkuja omab päris mitmes valdkonnas rekordeid, esiteks maailma kõrgeim ehitis (võrdluseks eiffeli torn, mis on 324m kõrge), 163 korrust, 504m lifti, 144 korrusel asub maailma kõrgeim ööklubi, 442 m kõrgusel ja 122 korrusel asub maailma kõrgeim restoran (Atmosphere) jne, jne.
Hoones asub 304 toaline Armani hotell (15 korrust kuulub hotellile), 900 korterit, mis müüdi välja 8 tunniga ning lisaks on seal kontoriruumid, basseinid jne.
Terve hoone akende pesemiseks kulub 3-4 kuud ja 36 inimest. Uskumatu lihtsalt!
Juab reisi alguses otsustasime, et ei hakka tippu minema, võibolla teinekord kui Karl suurem on aga seekord ei viitsinud hakata sellega jändama. Eelmisest korrast mäletan kui kaua pidi järjekorras olema ja kui kaua võttis kogu see protsess aega, et sinna üles jõuda. No thanks!

Enne purskkaevushowd sõime jäätist ja kohvitasime ning peale showd võtsimegi suuna tagasi hotelli. Karl kustus natukene enne hotelli ära. Mina käisin pediküüri aega panemas ja sain selle õnneks samaks päevaks.
Edasi kulgeski õhtu üsna rahulikus tempos. Kui mul sai pediküüris käidud ja Karlil magatud, siis käisime perega söömas ning väike plaan oli külastada ´´Glow Parki´´ aga Karl oli kuidagi väsinud olemisega ja otsustasime, et võtame vabalt ja puhkame täna.
Ma ei tea mis värk siin ´´valgete´´ lastega on aga kõik tahavad Karli katsuda, sülle võtta, tema lokke puutuda jne. Tore, et inimesed on nii sõbralikud aga natukene hakkab ära tüütama see asi. Isegi söömise ajal nad tulevad juurde ja üritavad Karliga juttu teha, okei sellest pole ju midagi aga praegu on see söömine tal eriti kehva ja kui keegi tuleb sellel ajal veel segama, siis võib juhtuda, et Karl unustab söömise sootuks ära ja huvitub muudest asjadest. Lastega on positiivne see, et igal pool lastakse üle tee, kui oled üksi, siis võid ülekäigurajal ka ootama jääda, hehee.

 

Enjoy the simple things!

Miracle Garden

Täna ennelõunase aja veetsime ´´Miracle Gardenis´´. No see oli ikka üks maagiline aed, 72000 m2 on paigutatud 109 miljonit õitsvat lilletaime, meisterdatud neist erinevad skulptuurid, aiad, majad ja lihtsalt maha istutatud. Nagu tõeliselt vau! Vau juba sellepärast, et see tohutu lilleaed on ju põhimõtteliselt keset kõrbe. Ja loomulikult Dubaile kohaselt on see maailma suurim lilleaed. Lillede kastmiseks pidi päevas kuluma umbes 757 000 liitrit vett. Aiahooaeg on oktoobrist-aprillini. Pilet maksis 40 dirhamit (u 10euri). Kohale läksime taksoga, sest metroo täpselt sinna ei vii ja ei viitsinud mitme erineva sõiduvahendiga trippima hakata. Taksoga oli 15 km üks ots ja maksis 35dirhamit (u9 euri). Takso hinnad on üsna mõistlikud, sest vahemaad on tõesti pikad. Kaardi pealt vaatad küll, et oh päris lähedal kõik aga tegelikult..tegelikult pole siin linnas jala ega rattaga suurt midagi peale hakata. Õnneks on metroosüsteem ka hästi mõistlik ja üldse on see linn üsna loogiliselt üles ehitatud.

Loomulikult ei jõudnud me tervet aeda läbi käia aga nii palju kui käisime, siis kõik oli väga kaunis. Tänane ilm oli muidugi ka mega palav, 28 kraadi sooja. Karl sai alguses vist sellest kuumusest väikse šhoki. Kui aeda jõudsime, siis polnud ta kuigi heas tujus, ei tahtnud vankrisse, ei tahtnud kõndida no midagi ei tahtnud. Ostsime siis külma värskelt tehtud maasikasmuuti ja see vist jahutas ta natukene maha ja elu läks ilusamaks. Edasi kulges kõik viperusteta. Endale võtsin värkselt pressitud granaatõunamahla ja ütlen ausalt, et ma pole vist nii head mahla varem saanud.
Muidugi enda rumalusest unustasin Karlile päikesekreemi kaasa võtta, siin peaks see ikka alati kotis olema. Küsisin, et kas Ailil on ja ta naeris sellepeale, et talv on ju :D No kohalike jaoks vist jah pole 28 kraadi mingi kuumus. Kui vastu kõnnib ikka villase mütsi ja uggidega naisterahvas, siis ei maksa midagi imestada. Hahaa :D

Päikesepaistelise ilmaga annab normaalseid pilte teha, eriti veel telefoniga aga natukene saab ikka aimu sellest aiast :)

Alpool on mõned pildid ka netist võetud. Aga pildiga ei saa ikka üldse seda ilu ja emotsioone edasi anda. Kes Dubaid külastavad, siis soovitan selle aia peale varuda ikka päevake ära, et saaks rahulikult käia ja nautida, istuda kohvikutes ja niisama olla.

 

Peale lõunat chillisime natukene hotelli basseini ääres, nagu ikka sellel ajal oli JÄLLE tuul tõusunud, õnneks oli väljas piisavalt palav, et tuul tundus soe. 

 

Karl tahtis loomulikult kohe basseini joosta aga Jarmo läks kiirelt rätikute järgi ja mina tahtsin neist pilte klõpsida ning plaanisin natukene hiljem minna. Ütlesin Karlile, et üksi ei tohi minna ja issi tuleb ära oodata. Ta siis nii vahvalt seal ootas, asjad käes, vaatas basseini poole ja ootas issit :)

Ja kui lõpuks vette sai, oh seda rõõmu! Veest välja tulles oli üsna õnnetu teine aga selgitasin, et homme saab jälle ja elu läks jälle kenasti edasi.

 

Õhtul jalutasime natukene linna peal, jõime smuutit ja Karl hängis nats mängukal. Hiljem läksime jälle Ailile külla ja tähistasime Vabariigi sünnipäeva kiluvõileibadega.  Kilud ja leib olid mul Ailile külakostiks kaasa toodud. 

4 aastat tagasi olin samal ajal Dubais, siis meil polnud kummalgi Ailiga lapsi ja nüüd on seltskond 3 lapse võrra juba täienenud. Aeg lendab, eksole!

Aili juures on hästi mugav olla, sest Karlil on Rayani toas üsna huvitav, tavaliselt ta kaob pikemaks ajaks sinna tuppa mängima ja raamatuid vaatama. Vahepeal käib söömas ja joomas ainult. 

 

Head Vabariigi aastapäeva!

Lebopäev

 Täna oli meil suhteliselt rahulik päev ja ega suurt juttu polegi teha, pildid räägivad enda eest :) No ja kuigi võtsime rahulikult ja tegime nö lebopäeva, siis lõunaks olime kõik nii väsinud nagu oleks suurema matka läbinud :D

 

 Peale hommikusööki võtsime suuna JBR randa. Ilm oli mõnus ja kiskus palavaks. Õnneks rannas oli soe tuuleke mis tegi elu natukene mõnusamaks ja seda palavust ei tajunud. Karl nautis ikka täiega seda rannaelu. Alguses oli tagasihoidlik ja mängis meie rätikute juures, siis liikus vaikselt veepiirile lähemale ning lõpuks oli jalgupidi vees ja kui vähe suurem laine tuli, siis ehmatas korraks ära, sest eks see esimene laine tundub jube külm ju. Kui ta üks hetk avastas, et Jarmo ujub vees, siis oli tal ka kangesti vaja minna ja nii ta oma esimese meresupluse tegigi. Vesi on siin soolane, ujuma ise väga ei peagi :D

Rannas sai rentida lamamistoole ja siukseid suuri kingsize bedi tüüpi voodeid (katusega). Mõtlesime, et huvitav palju see voodirent ka maksab? Hiljem siis selgus, et 310 dirhamit (ligi 90€). Et siis õhtul võib selle voodi kaasa võtta? :D

Lamamistoolide rent polnud ka väga odav, aga mis siin tahta, see on kallis piirkond ka. Näiteks frozen yoghurt läks täna maksma 62 dirhamit (~17€) ja võrdluseks meie hotelli kõrvalt ostetud pastaroad 54 dirhamit (~14,50€). Ehk siis piirkonniti on hinnad ikka väga erinevad. Kuigi meie hotell pole kuskil maakohas vaid ikka linnas. Banaanikilo oli seal rannapiirkonnas 10dirh/kg (~2,7€/kg), siin meie piirkonnas aga 5 dirh/kg. Päris suur vahe ikka. 

Nii hea tunne on kui näed, et laps on õnnelik ja rahul. Kartsin, et rannast lahkumisega võib tekkida probleeme, kuid üllatus oli suur kui ta oli kohe nõus minema. Okei, mainisin, et lähme sööma-sellest piisas :D Tegelikult oli ta üsna väsinud ka ja peale väikest kõhutäidet jäi ta peagi vankris magama. Eks me olime ise ka üsna väsinud ja tegime terve perega lõunauinaku.

Peale uinakut käisime hotelli lähedal söömas ja hiljem läksime Karliga mängukale mängima ning lõpuks jõudsime veel Ailile ka külla. Õhtuks oli Karl päris läbi omadega ja tundus, et tal hakkab mingi reisiväsimus tulema. Tegelikult hommikul ärgates ta natukene nohises ja tundus, et nohu hakkab tulema, päeva jooksul hullemaks ei läinud nohu aga ehk on mingi külmetus sees ja eks see väsitab ka omakorda. Kahtlustan, et eile basseinis käies võis ta tuult saada. Juba teist õhtut on siin 16-18 vahel päris suur tuul, hiljem see vaibub ja on üsna soe. Täna õhtul hotelli tagasi jõudes oli täitsa selline tunne, et hüppaks kohe basseini, nii palav oli.
Aga mängukal teisi lapsi jälgides tundus, et see nohu on hetkel siin üsna tavapärane. Päris mitmel lapsel ninad tilkusid. Eks see aastaaeg ole ka praegu selline mis seda soosib vist. Enne meie tulekut oli siin mingi pikem külmaperiood (kohalike jaoks), keskmiselt siis 20 kraadi sooja ja pigem tuuline ilm. Hotellis näiteks pole põrandakütet ja siia jõudes kliima ikka töötas täiel võimsusel. Nüüd tundub, et saime kliima maha võetud, mulle ikka meeldib kui toas on soe ja hubane.
Kell liigub siin ikka ülikiiresti, eriti õhtutundidel. Tundub üsna keeruline enne keskööd magama saada. Õhtul panime Jarmsiga homse plaani paika ja arutasime natukene kuhu ja mida veel teha tahaks. Õnneks on meil veel piisavalt aega kõike rahulikult teha.

JBR Walk

Hommikuks me äratust ei pannud aga Karl äratas meid nii poole üheksa paiku. Tegime mõnusa hommikusöögi ja panime päevakava paika.

Üldiselt on Karl hommikuti väga hea isuga (emasse) aga siin on vist nii palju segavaid faktoreid, et ta ei suuda söömisele keskenduda. Täna oli siiski edasiminek ja ta sõi oma pudrukausi peaaegu tühjaks, peale näksis veel natukene puuvilju. Ananass ja arbuus on siin päris head praegu! Peale hommikusööki olime natukene hotelli hoovis ja basseini ääres, tutvusime ilmaga ning kuna tõotas päikesepaistelist ja eilsest soojemat ilma, siis otsustasimegi suuna võtta Jumeirah Beach Residence Walki (JBR Walk), et jalutame seal ringi ja naudime niisama elu. Metrooga on meie hotellist sinna 3 peatust.

Karl on üsna vankrisõber praegu ja välja minnes juba ootab, et teda sinna tõstetakse. Jarmo veel kiitis mind, et otsustasin käru kaasa võtta. Mainis veel, et tema poleks kindlasti võtnud. Arvestades neid vahemaid siin, siis ilma oleks tõesti päris keeruline.

Õigesse peatusesse jõudes läksime alguses valele poole teed. Pakkusin Jarmole, et küsiks kuhu suunda see JBR Walk siis ikkagi jääb aga kuna ta on meil maadeavastaja, siis ei pidanud ta seda kohe vajalikuks. Mingi hetk sai ta siiski aru, et ilma ei saa. Kui saime õige suuna kätte, siis polnudki edasi midagi keerulist.
Ringi jalutades arutasime Jarmoga, et siin on tänavad ja üldse ümbrus nii puhas, et lastega on üsna muretu ja ei pea pabistama, et kuskilt mingi prügi üles korjab ja suhu pistab (õnneks sellist asja ei juhtu enam väga tihti aga siiski). Tänavatel jäid korduvalt silma koristajad, kes võtsid käsipuudelt tolmu või pesid teekattelt plekke maha. Nagu wau!
Teine asi mis on hästi positiivne on see, et alkohol pole siin lubatud. Jarmo enne ütles, et ta tükk aega mõtles, miks talle siin Dubais meeldib ja lõpuks jõudis selgusele, et inimesed on kõik kained ja tänu sellele ongi kõik nii normaalsed :D Tegelikult nii ongi, kui muidu kuskil hotellis oled, siis näeb üsna palju purjakil inimesi, eriti kui on ´´all in´´ pakett, siis on vabsee hullumaja. 

Plaan oli, et jalutame niisama seal ümbruses ringi aga lõppkokkuvõttes olimegi lihtsalt rannas. Karl oli nii vaimustuses ja ei hakanud tema rõõmu rikkuma. Kirusin ainult natukene ennast, et miks ma ei mõelnud sellele, et siin selline mõnus rand on ja ei võtnud rannaasju kaasa. No mis seal ikka, homme oleme targemad :)

Karl oli lõpuks muidugi üleni märg ja liivane aga õnneks on siin igal pool duššid ja temale on mul varuriided alati kaasas.

Kella ühe paiku sättisime lõunauinaku jaoks ennast hotelli poole tagasi. Karl jäi juba enne hotelli vankris magama, tuppa jõudes tõstsime ta ümber ja lõpuks magaski ta pea 2,5h. Jarmo käis samal ajal trennis ja mina lebotasin niisama. Mõni tund hiljem avastasin, et nägu ja õlad on puha punased. Loomulikult päikesekreemi me ei kasutanud. Edaspidi tuleb targem olla!

Peale unesid veetsime aega hotelli basseini ääres, väga pikalt ei saanudki seal olla, sest päike loojub siin ju varakult (enne kella 18 umbes) ja kui päikest pole, siis on õhk ikka tiba jahedam (muidu oleks ok aga veest väljatulek on jahe). Taaskord, Karl oli nagu kala vees, raske oli teda sealt välja saada. Lastebasseinis on veel ok, et ta asjatab ise (okei, 3 korda suutis ta ka sukelduda ootamatult) aga igaksjuhuks oleme alati käeulatuses tal. Suurde basseini minnes läheb keeruliseks, sest siis tahab ta ise seal olla ja ei saa aru miks me temast kinni hoiame. See on natukene naljakas ka kuidas ta alati üritab meie käsi ära lükata, et mida me omaaruga teeme :D
Hiljem käisime Karliga siinses mängutoas, kus on kohalik nanny ka. Meie läksime lihtsalt sinna mängima ja kui aus olla, siis tolle hoidjaga ma küll ei tahaks oma last sinna jätta. Kuidagi nii pealetükkiv oli ja vaatamata sellele, et ma seal olin üritas ta muudkui Karli limumäele saada ja batuudile ronima, võttis käest kinni ja tiris ´´come, come, come!´´. Karl oli suht siukse näoga, et kuule tädi, mine ela oma elu :D Lõpuks see nanny loobus.
Õhtul jalutasime siin ümbruses ringi, vaatasime mis söögikohad meil läheduses on ja ütleme nii, et neid ikka jagub. Leidsime ka ühe suurema supermarketi, kus täiendasime natukene puuvilja ja muu kraamiga oma varusid ning tagasitulles tekkis jälle küsimus, et kas kõnnime ikka õiges suunas? :D Seekord oli Jarmo üsna kiiresti nõus teed küsima :D
Täna otsustasime, et läheme kõik varem magama. Karl oli peale vanni nii väsinud, et ta oleks juba rätiku sees magama võinud jääda. Teda magama pannes jäin ise ka vist korra tukkuma aga loodan, et uni tuleb varsti tagasi. Siinne voodi ja padjad on nii mugavad, et mu kael pole veel kordagi siinoleku ajal valuga märku andnud.

Jarmo teatas just, et homme on 26 kraadi sooja, okouu!

Head õhtut!