Hello Spring!

Hällou, hällou! Nädalad on möödunud taaskord kiiresti, vahepeal oli juba täitsa kevad käes, mis motiveeris ja innustas rohkem väljas olema. Viimaste päevade ilmad seda väga ei soosinud. Täna hommikul ärgates oli päike väljas ja tegin kohe plaani pikemale kepikõnni ringile minna, õnneks vaatasin ennem igaksjuhuks ilmateate üle, -4 külmakraadi! Pakkisin ennast kohe soojemalt sisse, kuid sõrmed ja põsed külmusid ikka ära ning üle 9km ei kannatanud olla, üsna terav tuul oli. Koju jõudes oli tükk aega külm ''naha vahel''. Ülejäänud päev mööduski rahulikult ja ilma plaanideta, juba hommikul ütlesin Jarmole, et täna on mul vaba päev ja ma ei tee mitte midagi!

Ega vahepeal muud suurt polegi muutunud, kui endiselt kasvan ja kosun nii nagu peab ning lõpuks on jõudnud minuni mingid ''raseduse sümptomid'', ei ma ei rõõmusta nende üle! Poolteist nädalat tagasi avastasin, et jalanõud on kitsamaks jäänud ehk tere tursed! Tegelikult väga hull see asi pole. Ise seostasin neid turseid sellega, et enne nende avastamist kaanisin soolasemat värska vett (no ikka nii 3l päevas) mitu päeva ja siis eelmine laupäev peeglisse vaadates olin üsna nõutu nähes, et nägu on ka nagu paistes (nina on lai ja huuled olid üsna prisked). Läksin siis kraaniveele üle ning paari päeva möödudes oli olukord kõvasti parem, nägu on nüüd jälle normaalne (ma arvan :D). Jalad ja sõrmed on ikka vähesel määral turses, sest osad jalanõud on ikkagi häirivalt kitsad ja varbad näevad ka välja nagu väikesed sardellid :D No mis seal ikka, õnneks pole enam nii meeletult palju jäänud lõpuni.

Teine ebameeldiv sümptom on iiveldus. Teatud asendites surub laps ikka korralikult maole ja ma arvan, et see põhjustabki iiveldust, asendivahetus aitab alati. Vahepeal oli tegelikult isegi nii hull, et ei saanud istuli, külili ega selili, ainult seistes oli normaalne olla. Muidugi päevad on erinevad ja kui laps ennast natukene teise asendisse ümber sätib on olemine ka teine. Näiteks eile tundus mulle, et kõht on alla vajunud, tegelikult oli ta lihtsalt kuidagi risti või põiki sättinud, aga kogu olemine oli kergem ja mõnusam, täna seevastu on ta ennast vist võimalikult välja sirutanud ja istumine on üsna ebamugav. Pean ennast võimalikult sirgu ajama, et ruumi juurde teha ning, et poleks tunnet nagu ma suruks ta oma roietega katki :D

Söögiisuga on samad lood, mulle endale tundub, et ma söön vähem, magu on väiksem ja enam ei mahu need suured kogused sisse. Samas üritan ikkagi jälgida, et saan igal toidukorral kõik vajaliku kätte. Vahest kui rohkem söön, siis on hiljem ikka väga raske ja paha olla. 

See nädal oli õde meie juures. Tema käis koolis ja mina hoidsin Sebastianit. See tähendas seda, et igal hommikul kell 7 äratas Saba meid oma kilkamisega üles. Õnneks polnud Mannil kool hommikust õhtuni, vastasel juhul oleksin ma üsna läbi olnud omadega. Praeguses seisuses on tegelikult üsna väsitav nii väikest last hoida ja ega mu emakale ka väga ei meeldi 8kg lapse tassimine. Pakkisin meie turvahälli jaoks ostetud Quinny käru lahti ja sõidutasin vajadusel Saba sellega toas ringi :D Üldiselt pikema lõunaune ajaks sättisime me välja jalutuskäigule. Paaril päeval panin ta lihtsalt terassile magama, et saaks natukene ise kodus toimetada ning tegin õhtuti lühema jalutuskäigu. 

Üldiselt oli meil Sabaga üsna lõbus, aga siiski elu käib ikka nii nagu tema dikteerib ehk siis teda tuleb koguaeg lõbustada :D

Tänane vorm: 34 nädalat ning +11kg. 

Kokku kõndisin nädalaga 32 km

Üldine enesetunne on ikka hea (väljaarvatud need vahepealsed iiveldused). Viimastel nädalatel tunnen, et väsin ka kiiremini. Kui varem pole mul lõunaune vajadust olnud, siis nüüd aegajalt nagu tahaks väikest lõunaund teha. Viimasel ajal olen tabanud ka ennast mõttelt, et lõpuni on jäänud nii vähe aega, et kas ma ikka saan oma toimetustega valmis, raamatud loetud, kõik käigud käidud jne. Eks ilmselt ma ikka saan, aga sees on nagu väike rahutus ning koguaeg mõtlen või avastan uusi asi mida veel teha võiks (kuhu planeerida järgmine juuksuriaeg, kuidas sättida maniküürid ja pediküürid, mida veel osta on vaja jne, jne). Need pole tegelikult üldse mingid probleemid, aga tahaks lihtsalt, et kõik saaks tehtud (käsitöö värgist ärme üldse räägi, homme hakkan lapsele voodipesu õmblema!). Nii suur kihk on ise midagi teha ja meisterdada. 

Kodus mulle endiselt meeldib, igav pole hakanud ning tööle ka ei kibele. Varsti saab 2,5 kuud kodusolemisest täis ja ma ei saa ikka aru kuhu see aeg kadunud on?!?! Ainus koht kuhu kibelen on trenn, jõusaali tahaks! Nende toonuste pärast sai ju varem koju jäädud ja kõik trennikeelud peale pandud, nüüd juba vaikselt mõtlen, et raudselt kannan lõpuks üle tähtaja ja toonused oli lihtsalt minu eripära :D.  No näis!

Hetkel lõpetas mu pea kaasamõtlemise ning pidev surve roietele annab ka märku, et aeg on magama minna!

Olge mõnusad!

Ja ongi käes märts...

Kui ma varem arvasin, et aeg läheb väga kiiresti, siis nüüd kui aega on ''laialt'' käes, läheb see veelgi kiiremini. Aga kuhu? Päris tõsiselt. Märkmikku vaadates on pea igaks päevaks midagi planeeritud ja tekib tunne, et ma ei jõuagi oma pooleliolevaid asju valmis :D Hea, et mul vähemalt märkmik on. Lisaks on mul eraldi listid asjadest mida pean ostma, tegema või välja uurima.
Viimased kaks nädalat on lennanud ikka väga kiiresti. Paljud on küsinud või imestanud, et mida mul seal kodus teha on, igav pole? Ei ole! Viimase kahe nädala jooksul pole mul olnud ühtegi nö vaba päeva ja kui veel nädala keskel vaatasin, et tuleval nädalal on üsna hõre värk, siis nüüd avastasin, et juba on igaks päevaks midagi planeeritud :D Aga samas on ikka aega laialt ;) Võtsingi raamatukogust hunnik raamatuid mis vaja läbi lugeda ja töötada.
Mis siis vahepeal muutunud on? Suurt midagi vist, peale selle, et olen suuremaks läinud :D Kui varem oli olemine üsna kerge, siis nüüd aegajalt ikka kõht segab ning nädala lõikes on üsna hästi ikka kõhukuju muutust näha. Muidugi päevad on erinevad ning palju oleneb ka lapse asendist. Mõni päev on väga kerge olemine ning kõht ei tundugi nii suur, teine päev jälle vaatad, et johhaidii, ööga oleks paisunud nagu väike kuklike :D Kujutate näiteks ette, et istute arvutis ning ei saa normaalselt istuda, sest keegi togib oma tagumikuga su roidekaare all? :D

Tegelikult ma väga suur ei olegi, võibolla ma sinisilmselt lohutan ja lihtsalt üritan ennast selles veenda :D Kehakujus vist polegi muud muutunud kui jalad on paksuks läinud ja puus laiem, no ja muidugi kõht :D

Saana tahtis ikka Fredist ka kuulda, siin ta on, meie memmekas :D See on selline tavaline hommikune kaisutamine mida ta tahab saada ja sama lugu kordub alati kui koju tuled. Poeb niimoodi sülle ja üritab magama jääda. Kas saab veel nunnum olla? :D

Kraanikauss on tal ka üks lemmikuid kohti. Üldiselt hommikul ärgates ta peseb ennast seal (loomulikult jooksva vee all) ning muul ajal ta aegajalt pikutab seal. 

Eelmisel nädalal käisime Jarmoga fotoshoodil, et ''kõhupilte'' teha. See läks meil üsna hästi. Alguses Jarms kartis, et mis ta seal nagu tegema peab? Ütlesin, et harjutagu peegli ees poose :D Õnneks fotograaf ilusti juhendas ja kõik oli väga vinks-vonks. Lõpu poole Jarmo sosistas kõrva, et kaua me veel peame siin olema, ta on juba väsinud sellest :D Tegelikult oli ta väga tubli ja saime nii mõnegi ilusa pildi :)

Nagu näha, siis Jarmo saab ka üsna kenasti Sebastiani ja Fredi hoidmisega hakkama :D

Söögiisuga on viimasel ajal veidrad lood, ei ole teist enam eriti. Hommikuti söön ikka nii nagu alati, palju, kuid see mis edasi toimub on väga veider. Lõunat ma enne kella 15-16 ei taha, lihtsalt kõht ei lähe tühjaks ning õhtusöögi üritan viisakusest 19 paiku ära süüa. Ilmselt on selle kõige taga see, et laps on juba niivõrd üleval ja surub mao peale (magu on väiksem), kuid samas kõht võiks ju ikka tühjaks minna. Iseenesest on see ju hea, et vähem söön, kuid ma kardan, et üks hetk see isu tulep topelt tagasi :D

Kõndimas käin endiselt ning ujumas olen ka käinud. Ujumisega on see lugu, et sinna minek on alati nii ebameeldiv, külm ja jahe, kuid kui lõpuks vette saan ja ühe otsa ära ujun, siis olen omadega väga rahul, et ikka tulin. 

Siiani olen heas usus veel arvanud, et lähen ikka trenni tagasi ning pole veel lõpetanud Myfitnessi lepingut, kuid täna mõtlesin, et vist oleks targem ikka lõpetada, sest ilmselt 4 kuu jooksul ma sinna ei naase, milleks siis maksta? Pausile saab ka panna ainult 2 kuuks. Uurin siiski maad, et ehk õnnestub mul see ka pikemaks ajaks pausile saada. 

Reedel läksin Tallinnasse sõbrantsidele külla. Päeval sain Saana ja Hugoga kokku ning hiljem kui Hiiekal olid tööasjad aetud liitusin temaga. Käisime natsa shoppamas ning õhtul valmistas ta meile maitsva õhtusöögi, jutustasime, vaatasime ''Masterchefi''..no täielik naistekas oli :D

Sportlandis sattusin paljudest trenniriietest vaimustusse, no pole ju päris tükk aega endale midagi ostnud. Huvi pärast proovisin erinevaid retuuse..peale esimest paari adidase värvilisi retuuse sain aru, et hetkel pole need minu jaoks, jalad olid nagu sardellid all :D Kohe üldse ei sobinud. Dressidega on õnneks lihtsam..jalanõudest ärme räägi :D

Tegelikult oli mul plaanis laupäeval minna ''Nike Training dayle'', kuid reede õhtul hakkasin mõtlema, et mis ma seal siis lõppkokkuvõttes teen, kui ma trenni teha ei tohi? Nii ma otsustasin see aasta mitte minna. Alguses arvasin, et lähen niisama, ajan tuttavatega juttu jne..aga mis ma seal ajan kui kõik teevad trenni :D Igaljuhul jätsin siis minemata.Laupäeva hommikul pidin enne bussile minekut veel Saanaga kokku saama ning H-L sõidutas mind sinna kuhu vaja. Suundusime Saanaga siis Mothercare toodete laomüügile..no ausõna nagu oleks maailmas kõik lasteriided otsa saanud, järjekord oli meeletu. Me õnneks saime õigel ajal sinna, üks hetk kui seljataha vaatasin oli järjekord 150m kindlasti. Ja üleüldse oli see mõtetu müük, me ei leidnud sealt midagi. 

Jäin oma pealinnas käiguga rahule ning tore oli H-L näha rohkem kui tunnike. Loodan, et kui need kiired ajad tal möödas, siis on tal aega ka rohkem Tartus käia :)

Täitsa rahul oma ''saagiga''! Ootan juba ilusaid ja kuivasid ilmasid, et uued tossud jalga ajada ja kõndima minna :D

Hetke vorm siis selline. 32 nädalat ning +10kg.

Täna käisime Jarmoga naistepäeva puhul Werneris söömas ning üleüldse oli täitsa tore päev. Jarmo muidugi oli lõunani koolis, peale seda käisime mööblipoes diivani järel, mis me lastetuppa ostsime. Koju sõitsime nagu mustlased, diivani ots pagasnikust väljas :D 

Hommikul käisin E-kaubamajas, et vannituppa riiulit osta. Seisan siis seal ukse taga ja mõtlen, et miks ma sisse ei saa? Miks uks kinni on? Ukse peal on ju kirjas, et laupäeviti on pood avatud 10.00-16.00, vaatan kella, et no peaks ju avatud olema??!! Okei, sõidan siis teise ukse juurde ja sama asi, uks kinni. No mis mõttes? Kell on juba peaaegu lõuna ja pood on kinni??!! Istun siis autosse ja vahin seda poodi ja mõtlen, et väga veider ikka. Järgmine hetk jõuab kohale, et täna on ju pühapäev ja pühapäeviti ongi pood suletud :D Selle loo võib vist panna ''raseda mõistuse'' listi :D

Peaks vist tihedamini siia kirjutama, siis ei valgu jutt nii laiali :)

Nautige ilusaid ilmasid ning leidke enda jaoks aega!