Aastane Karl veel ei kõnni, kuid väga usinalt kõnnib toenajal ning kükkimine tuleb ka väga hästi välja. Suus on nüüdseks 9 hammast. On igati tubli ja tragi poisiklutt, suur kaisukiisu on ta ka. Peale hommikusööki meeldib tal minu kaisus lebotada ja kui hakkab väsima, siis paneb pea õlale ja puhkab natukene. Ütleme nii, et üsna emmekas ja õrnake poiss on, kui keegi natukene järsemalt teda katsub (just lapsed), siis on nutt lahti ja otsib emmet. Ma ise arvan, et ta on saanud Sebastiani tõukamistest sellise hirmu. Millegipärast Sebastian lükkab ja tõukab teda koguaeg (kahekesi neid ei saa hetkekski jätta) ja ta on päris mitu korda haiget saanud, nüüd ongi nii, et kui näeb, et keegi suure hooga talle peale lendab, siis tõmbab kohe kaitsepositsiooni. Aga küll kasvab välja :)
Peale reisi alustasin jälle rinnavõõrutusega ning üllataval kombel läks see väga valutult, üks öö lihtsalt enam ei nõudnud, piisas paist ja lutist ning magaski hommikuni. Siis veel mõtlesin, et ei hõiska siin veel midagi. Aga vot jah, poiss ei tahtnudki enam öösiti (jäi veel ööunne minek ja hommik). Selle hommikuse tissitamisega mõtlesin ise, et see ju puhtalt minu enda mugavus, sest sain ise siis kauem voodis põõnata. Üks hommik lihtsalt enam ei andnud ja ega ta ei nõudnud ka. Mis siis edasi hakkas saama? Unekvaliteet muutus PALJU paremaks ja söögiisu kasvas tal meeletult. Hommikuti ta lihtsalt kraabib jala küljes ja nõuab süüa. Ja nii ta saigi ainult ööunne minnes veel. Oi kuidas ma kartsin selle lõpetamist, lükkasin seda muudkui edasi. Laupäeval oli tal aga mingi veider palavik (süüdistan 9-dat hammast mis lõikus too aeg) ja ei hakanud teda välja magama panema, mõtlesin, et proovin toas, 10 min ja magas kaisus. Mõtlesin, et okei, joppas vist. Järgmine päev proovisin jälle ja sama lugu. Nüüd ta siis magabki mul oma unesid toas, sest vankris ta jääb jube kaua magama ja uned on väga lühikesed. Nii, paar õhtut tagasi üritasin teda magama panna (rinnaotsas, nagu ikka), ei jää, mõtlesin, et heakene küll, mine mängi siis veel. Mõne aja pärast proovisin uuesti, ei jää!! Okei, mine mängi veel.. Ise siis mõtlesin, et kolmas kord ma enam rinda ei anna ja vaadaku ise kuidas magama jääb :D Mõne aja pärast võtsin ta kaissu ja magas 5 minutiga. Ise olin nii rõõmus, et appikene, õnnestuski! Järgmine päev mõtlesin, et nüüd enam tagasiteed pole, et tuleb nii jätkata ja ei anna enam rinda. Oeh, ja siis sain nagu noaga südamesse ja mõtlesin, et ma polnud ju selleks veel ise valmis, ta on ju veel beebi. Nüüd ongi iga õhtu ilusti magama jäänud ja pole mingit jonni või tissiotsimist olnud. Ilmselt oli ta selleks ise valmis. Kindlasti kui ma talle pakuks, siis ta ära ei ütleks aga ise ta seda ei nõua ja mulle see sobib. Võibolla sellepärast ongi nii kurb, et see võõrutamine läks nii lihtsalt ja kiiresti, et ma ei suutnud ise veel selle mõttega harjuda.
Samal ajal tõstsime siin toad ümber ja ta läks enda tuppa magama. Jälle trauma mulle! Karl magab nagu kott oma toas ja mina magama ei jää, esimestel õhtutel käisin 5-6 korda kontrollimas, et kuidas ta seal ikka magab. Ise veel mõeldes, et kuidas me ikka panime ta teise tuppa, ta on ju üksi seal..tänane öö oli mu jaoks kergem, sest ma magasin tema toas diivanil :D :D Isver, ise ka ei usu :D
Kokkuvõtteks võin öelda, et rinnavõõrutus ja teise tuppa kolimine on mõjunud positiivselt. Ta magab palju paremini ja noh, tegelikult magame me kõik paremini. Sööb põhimõtteliselt kõike mida meie. Ta ongi järsku nagu suur poiss! Küll mina ka ühel päeval ära harjun :)
Need tähtsad aasta mõõdud ka: kaal 11 040g ja 80cm
Vot nii siis! Poiss sai üks hetk suureks ja loobus sellest beebidevärgist, minu jaoks on ta muidugi ikka väike beebi ja üks suur armastus.
