JBR Walk

Hommikuks me äratust ei pannud aga Karl äratas meid nii poole üheksa paiku. Tegime mõnusa hommikusöögi ja panime päevakava paika.

Üldiselt on Karl hommikuti väga hea isuga (emasse) aga siin on vist nii palju segavaid faktoreid, et ta ei suuda söömisele keskenduda. Täna oli siiski edasiminek ja ta sõi oma pudrukausi peaaegu tühjaks, peale näksis veel natukene puuvilju. Ananass ja arbuus on siin päris head praegu! Peale hommikusööki olime natukene hotelli hoovis ja basseini ääres, tutvusime ilmaga ning kuna tõotas päikesepaistelist ja eilsest soojemat ilma, siis otsustasimegi suuna võtta Jumeirah Beach Residence Walki (JBR Walk), et jalutame seal ringi ja naudime niisama elu. Metrooga on meie hotellist sinna 3 peatust.

Karl on üsna vankrisõber praegu ja välja minnes juba ootab, et teda sinna tõstetakse. Jarmo veel kiitis mind, et otsustasin käru kaasa võtta. Mainis veel, et tema poleks kindlasti võtnud. Arvestades neid vahemaid siin, siis ilma oleks tõesti päris keeruline.

Õigesse peatusesse jõudes läksime alguses valele poole teed. Pakkusin Jarmole, et küsiks kuhu suunda see JBR Walk siis ikkagi jääb aga kuna ta on meil maadeavastaja, siis ei pidanud ta seda kohe vajalikuks. Mingi hetk sai ta siiski aru, et ilma ei saa. Kui saime õige suuna kätte, siis polnudki edasi midagi keerulist.
Ringi jalutades arutasime Jarmoga, et siin on tänavad ja üldse ümbrus nii puhas, et lastega on üsna muretu ja ei pea pabistama, et kuskilt mingi prügi üles korjab ja suhu pistab (õnneks sellist asja ei juhtu enam väga tihti aga siiski). Tänavatel jäid korduvalt silma koristajad, kes võtsid käsipuudelt tolmu või pesid teekattelt plekke maha. Nagu wau!
Teine asi mis on hästi positiivne on see, et alkohol pole siin lubatud. Jarmo enne ütles, et ta tükk aega mõtles, miks talle siin Dubais meeldib ja lõpuks jõudis selgusele, et inimesed on kõik kained ja tänu sellele ongi kõik nii normaalsed :D Tegelikult nii ongi, kui muidu kuskil hotellis oled, siis näeb üsna palju purjakil inimesi, eriti kui on ´´all in´´ pakett, siis on vabsee hullumaja. 

Plaan oli, et jalutame niisama seal ümbruses ringi aga lõppkokkuvõttes olimegi lihtsalt rannas. Karl oli nii vaimustuses ja ei hakanud tema rõõmu rikkuma. Kirusin ainult natukene ennast, et miks ma ei mõelnud sellele, et siin selline mõnus rand on ja ei võtnud rannaasju kaasa. No mis seal ikka, homme oleme targemad :)

Karl oli lõpuks muidugi üleni märg ja liivane aga õnneks on siin igal pool duššid ja temale on mul varuriided alati kaasas.

Kella ühe paiku sättisime lõunauinaku jaoks ennast hotelli poole tagasi. Karl jäi juba enne hotelli vankris magama, tuppa jõudes tõstsime ta ümber ja lõpuks magaski ta pea 2,5h. Jarmo käis samal ajal trennis ja mina lebotasin niisama. Mõni tund hiljem avastasin, et nägu ja õlad on puha punased. Loomulikult päikesekreemi me ei kasutanud. Edaspidi tuleb targem olla!

Peale unesid veetsime aega hotelli basseini ääres, väga pikalt ei saanudki seal olla, sest päike loojub siin ju varakult (enne kella 18 umbes) ja kui päikest pole, siis on õhk ikka tiba jahedam (muidu oleks ok aga veest väljatulek on jahe). Taaskord, Karl oli nagu kala vees, raske oli teda sealt välja saada. Lastebasseinis on veel ok, et ta asjatab ise (okei, 3 korda suutis ta ka sukelduda ootamatult) aga igaksjuhuks oleme alati käeulatuses tal. Suurde basseini minnes läheb keeruliseks, sest siis tahab ta ise seal olla ja ei saa aru miks me temast kinni hoiame. See on natukene naljakas ka kuidas ta alati üritab meie käsi ära lükata, et mida me omaaruga teeme :D
Hiljem käisime Karliga siinses mängutoas, kus on kohalik nanny ka. Meie läksime lihtsalt sinna mängima ja kui aus olla, siis tolle hoidjaga ma küll ei tahaks oma last sinna jätta. Kuidagi nii pealetükkiv oli ja vaatamata sellele, et ma seal olin üritas ta muudkui Karli limumäele saada ja batuudile ronima, võttis käest kinni ja tiris ´´come, come, come!´´. Karl oli suht siukse näoga, et kuule tädi, mine ela oma elu :D Lõpuks see nanny loobus.
Õhtul jalutasime siin ümbruses ringi, vaatasime mis söögikohad meil läheduses on ja ütleme nii, et neid ikka jagub. Leidsime ka ühe suurema supermarketi, kus täiendasime natukene puuvilja ja muu kraamiga oma varusid ning tagasitulles tekkis jälle küsimus, et kas kõnnime ikka õiges suunas? :D Seekord oli Jarmo üsna kiiresti nõus teed küsima :D
Täna otsustasime, et läheme kõik varem magama. Karl oli peale vanni nii väsinud, et ta oleks juba rätiku sees magama võinud jääda. Teda magama pannes jäin ise ka vist korra tukkuma aga loodan, et uni tuleb varsti tagasi. Siinne voodi ja padjad on nii mugavad, et mu kael pole veel kordagi siinoleku ajal valuga märku andnud.

Jarmo teatas just, et homme on 26 kraadi sooja, okouu!

Head õhtut!