Tuesday, February 21, 2017

Riia-Istanbul-Dubai

Eile kohale jõudes olime me lõpuks ikka päris väsinud, et suurest väsimusest ei tulnud alguses undki. Aga räägin siis lähemalt kõigest. Alustasime me reisi Riiast, Istanbulis oli ümberistumine. Riia-Istanbuli lend (2,5h) oli ajaliselt meile väga heal ajal- täpselt Karli lõunaunel. Juba enne õhkutõusmist Karl uneles mul kaisus ning nii kui õhku tõusime ta magama ka jäi. Suurema osa lennust ta magas ning ärgates sõi natukene ja vaatas multasid telekast. Kaasa pakkisin mõned tuubipüreed, rosinaid/jõhvikaid ja muid väikseid snäkke. Selle pideva näksimise tagajärjel on tal täna kõht lahti, loodan, et see läheb paika. Igaljuhul see lend läks nagu lepasereega!
Istanbulis pidime ootama 2,5h, see aeg möödus ka kiiresti, sõime natukene ja enne kui arugi saime algas juba boarding. Istanbul-Dubai lend kestis 4h. Istanbuli aja järgi startisime 19.30. Arvasin, et ega siingi Karl kaua üleval ei ole, sest kodus ta läheb meil umbes 20 paiku magama. AGA, meie ees istus nii 3-4 aastane hüperaktiivne poiss, kes pakkus Karlile üsna palju huvi ning taga istus 10-11 kuune poiss, kes vahetpidamata lalises ja karjus. Kui ees oli vaikus ja Karl juba tahtis magama jääda, siis hakkas taga karjumine ja nii käis see vahetpidamata, justkui teatekarjumine, üks lõpetas ja teine alustas tegevusega :D Karlil oli muidugi lõbus aga tänu nendele ta siples üsna palju ringi. Vahelduse ja väsitamise mõttes kõndisime vahepeal mööda lennukit ringi (õnneks oli suur 2 vahekäiguga lennuk) ja magama jäi ta lõpuks 10 minutit enne maandumist ja siis magas ta hommikuni. Ka kõige tugevamaid murrab ükskord uni! Edasi ei ajanud ükski asi Karli üles. Hotelli jõudes veel pesin teda märja rätikuga ja vahetasin riideid aga ta üritas ainult külge keerata :D Hommikul oli muidugi imestus suur, et kus ta nüüd omadega on?!
Enne reisi me veel mõtlesime, et kas võtta käru kaasa või mitte, sest ega me enam väga seda käru ei kasuta ja kartsime, et tassime seda mõtetult. Mul on nii hea meel, et ikka võtsime! Seni kuni käru liigub on Karl rahul, ehket kõik need pikad lennujaama vahemaad ja siin linnaski saame me vankriga läbi aetud, süles ei jõuaks nii palju tassida. 
Lendasime me Turkish Airlinesiga ja ainult kiidusõnad! Riia-Istanbuli lennul oli nats väiksem lennuk kui Istanbul-Dubai, aga mõlemad olid ülimugavad ja väga suur pluss oli, et igal istekohal oli oma telekas. Jarmo mängis lendude ajal piljardit, mina vaatasin filmi või Karliga multasid. Meil oli telefoni ka igaksjuhuks mõned multikad tõmmatud aga lennukis polnudki vaja telefoni kasutada. Söögid polnud väga maitsvad aga lennureisidel ei saagi vist väga gurmeed oodata. Padjad mis anti olid väga suureks plussiks! Teenindus oli igati superluks ja mis mulle eriti meeldis, ei olnud seda pidevad müümist, keegi ei tüüdanud oma kraami ja loteriiga.
Lapsega reisimise plussiks on veel see, et tihtipeale saab ilma järjekorrata või eraldi käikudest sisse. Ma ei tea kaua me oleks pidanud Dubai lennujaamas ootama, et riiki sisse saaks ja kohvrid kätte-ilmselt 1-1,5h. Õnneks keegi vaatas, et aaa, te olete väikse lapsega, teie jaoks on meil eraldi kontroll. No why not! Väljas me olimegi.

Karli näostki on näha seda suurt vaimustust :D Enne lennukile minekut küsisime, et kas lähme Dubaisse? Vastas: EI!. Kas lähme lennukiga sõitma? Vastas: EI! Ühesõnaga kõigele vastab ta praegu EI.
Siiani on temaga olnud ikka täitsa lust see reisimine. Siia sõites ma ei läinud vist kordagi närvi või ei tekkinud mõtet, et lapsega reisimine on ikka raske ja õudne. Eks rohkem tegemist ikka ole aga kui laps on õnnelik ja rahul, siis on ka vanemad õnnelikud ja rahul omadega. No loomulikult on Jarmo väga suureks abiks, üksinda lapsega reisimist ma vist tõesti ei kujutaks ette.
Täna oli selline tavapärane Eesti suveilm, +20 kraadi sooja ja pilves, õhtu oli ülimõnus, tulid meelde need mõnusad soojad terassiõhtud. Kohalike jaoks on praegu ju talv ja nemad väga naudivad seda´´ jahedust´´. Ilmateate järgi peaks edasi kuumemaks minema, kuid õnneks mitte väga palavaks. Mina ega Jarmo ei ole väga suure kuumuse armastajad, niiet meie jaoks jääb ilm ilmselt sobivaks.

Kuna saime öösel kell kolm magama, siis võtsime täna üsna rahulikult. Ainus eesmärk oli kindlasti hommikusöögile jõuda. Me oleme terve perega hommikuti üsna näljased :D Peale 10 me sinna lõpuks jõudsime. Söögid olid väga maitsvad, pooltest asjadest ei saanud muidugi aru, et millega täpsemalt tegu on :D Aga mujal ma pole näinud, et elavas järjekorras valmistatakse sulle meelepärane omlett või muna, täpselt midagi meie jaoks! Tavaliselt on mingid veidrad omletid, mis pole üldse omleti moodi ega maitsega. Ja hummus, see oli siin nii hea!
Peale hommikusööki jalutasime natukene ümbruses ringi, tegime marketis mõned sisseostud ja juba oli lõunaune aeg. See unereziim on siin totaalselt sassis Karlil. Lõpuks jäi ta kella kahe paiku magama (ma vist jäin enne Karli isegi magama :D) ja enne nelja hakkasime vaikselt teda üles ajama, sest tahtsime minna mu sõbrannale Ailile ja tema perele külla.
Metroosüsteem on siin hästi lihtne ja mugav, reisi ajal jäämegi ilmselt suuremas osas seda kasutama. Aili elab meist 2 peatuse kaugusel. Vahemaad on siin tegelikult ülipikad ja jala pole midagi väga peale hakata.
Jalutasime natukene sealkandis ka ringi, Aili pisem laps Daniel (3 kuune) tegi väikse uinaku ning Karl ja Rayan (Aili vanem poeg) majandasid mänguväljakul. Mingi hetk läksime nende juurde ning Jarmo ja Zeid (Aili abikaasa) panid plaani paika ja tellisid söögid õhtuks. Zeid uuris, et mis plaanid meil täpsemalt siin on ja tundis muret, et Jarmo saaks ikka piisavalt siin kogeda. Kuna ma olen korra juba käinud ja põhilisemad turistikad ja atraktsioonid läbi käinud, siis minu jaoks ei ole oluline ilmtingimata igale poole jõuda, samas oleks mul väga hea meel kui Jarmo saaks ka seda kõike kogeda. Igaljuhul Zeid lubas osaliselt Jarmo lõbustamise enda peale võtta.
Karl on siiani ikka väga nautinud seda elu siin, õhtul oli tal isegi magamajäämisega raskusi, sest äkki midagi jääb tegemata :D
Aili tagahoov :D Tegelikult jah, nende majast (pilvelõhkujast) välja astudes on kohe selline ilus vaade- söögikohad, mänguväljakud ja isegi oli mingi suur jalgpalliplats.
Homseks me pole ka konkreetset plaani paika pannud, hommikul ilmselt otsustame ilma järgi, kuidas päev kujunema hakkab (kas tuleb rand või mingi muu tegevus). Üldiselt hakkab päev jooksma Karli lõunaune järgi, mida ma tahaks hea meelega lasta tal hotellis teha (siis saame ise ka natsa puhata ;). 
Kuna kõik mu kõrval magavad juba magusat und (kell on 1 juba!) ja arvuti aku hakkab tühjaks saama (mul pole õrna aimugi kus laadija on), siis tõmban otsad kokku.  
Ilmselt jäid pooled mu mõtted kirja panemata, aga väike ülevaade ikka :)

No comments:

Post a Comment