Veerõõmud

Mida päev edasi seda vähem pilte ma teen, tegelikult on telefon juba mitu korda märku andnud, et mälu on täis ja ma muudkui kustutan eestpoolt videosid ja pilte, et saaks uusi mälestusi talletada.
Täna käisime Atlantise veepargis. See käik oli üks suur pettumus. Kodulehel oli info, et hakkasid pihta hooldustööd aga puudus info selle kohta mis seal täpselt siis toimub. Mõtlesime, et vast siis mingi rajakene kinni aga nad olid korraga pannud kinni pool kupatust, põhirajad mida ma nii ootasin ja mõtlesin, et Karliga on nii tore seal kruiisida. Pilet oli küll soodsam aga ikkagi, samahästi oleks võinud mereääres ka lihtsalt olla.
Lastepark oli siiski avatud ja hullasime mõni aeg Karliga seal, to oli pigem mõeldud suurematele ja Karl väga paljudest liumägedest alla ei saanud lasta. Hiljem läksime rannaribale kus ta sai liivas mängida ja Jarmo läks lahtiolevaid radasid avastama.

Lõppkokkuvõttes oli siiski tore ja Karlil oli lõbus ning sai lasteasju ajada seal. Edaspidi tuleb lihtsalt eelnevalt asjad korralikult selgeks teha ja vajalik info välja uurida.

Tänane päev oli tegelikult hästi tihe. Õhtul käisime veel Global Villages, mis kujutab endast ülisuurt erinevate riikide turgu. Võrreldes eelmise korraga mil seal käisin, siis seekord olid nad kõvasti laienenud ja uuendusi teinud. Lisandunud oli suur lõbustuspargi ala ja turu ala oli ka värske pilgu saanud. Iga riigi majas müüakse oma kraami ja toiduasju, lisaks on väljas väga palju erinevaid söögikohti. Ühe õhtuga saad külastada päris palju riike seal. Eks muidugi hiinakaupa jagub ka igale poole kuhjaga. Seekord polnud eesmärgiks meil kauplemine (Karliga ei saa selliseid eesmärke võtta) vaid lihtsalt melu nautimine. Pilte ma seal teha ei jõudnudki aga panen paar netist võetud pilti.

See on ilmselt jälle selline koht mida mujal maailmas väga ei kohta. Elu ikka kees seal, nagu turgudele kohane- tantsiti rahvustantse, lauldi, kaubeldi. Kui tervet seda ala tahta läbi käia, siis peaks ikka suurema osa päevast selleks varuma, meie saime paari tunniga hakkama.

Kella kaheksaks pidime juba Aili perega minema Cheescake Factorysse õhtustama. Hüppasime takso peale ja olime juba 20 km sõitnud kui vaatame, et möödume jälle Global Villagest. ??!!?? Jarmo üritas natukene selgust saada, kuid taksojuht ei osanud või ei tahtnud osata inglise keelt ja lõppkokkuvõttes ei saanudki me aru miks ta tegi 20 kilomeetrise tagasipöörde, sest lõpuks sõitsimegi hoopis teises suunas ja veel 20km.

10-20 kilomeetrit on siin tegelikult üsna tavapärane vahemaa. Küsisin Jarmolt enne veeparki minekut, et palju sinna maad on? ´´Ah see on siinsamas lähedal, 10 km ainult!´´ Samas jala seda ette ei võta. Kõik kohad tunduvadki nii lähedal, kuid samas on nii kaugel. Selline see Dubai on.