Üle-eelmine nädal kulges suures osas õmblemise ja käsitöö tähe all. Sain valmis lapse voodipesu ja voodipehmendustega. Nagu pildilt näha, siis Fred oli suur abimees mul. Ei tea mis värk tal nende kangastega on, nii kui ma kangad laiali laotan on tema platsis ja sätib seal ennast mugavalt sisse. Seekord kulges õmblemine üsna kenasti ja äpardusi väga ette ei tulnud (no mis seal voodipesu õmblemises tulla saabki). Aa, lisasin mõnda kohta ka väikse pitsiriba ja triikimisel muidugi unustasin ära, et pitsi ei tohi max kuumusel triikida, imestasin siis, et miks see triikraud kinni jääb ja edasi ei liigu. Õnneks suurt kahju ma ei teinud ja üles sulanud osa sain kenasti välja vahetatud.
Aegajalt teeme Frediga pärastlõunase uinaku (tavaliselt siis kui olen päeva linnas veetnud ja koju jõuan, siis on ta eriti memmekas ja tahab nunnutamist ja kaisus olemist).
Kogu komplekt valmiskujul. Kui hiljem meeles on, siis lisan pildi ka sellest kui asjad ka voodis on.
Eelmine nädal möödus ringi seigeldes ja sõbrannadega kohtudes. Nädala lõpuks olin üsna väsinud sellest. Olime paar päeva Tallinnas ning nädala lõpus Valgas. Pean tõdema, et omas kodus on ikka kõige parem magada!
Kilupoeg ja Vaalapreili :D
Reedel käisime Valgas Angie sünnipäeval, mis oli ääretult vahva ja hästi korraldatud. Nalja ja naeru oli ikka korralikult, mul hakkasid vahepeal isegi kõhulihased naerust valutama. Kuna pidime öösel Tartusse tagasi sõitma, siis väga kaua me trallitada ei saanud. Keskööl võtsime suuna Tartu poole. Äratus oli mul 6.40 ning 7.30 oli Hiiekas juba minu juures ja hakkasime tegema ettevalmistusi tema esimeseks võistluseks bikini fitnessis.
Ma ei tea kuidas Hiie-Liin'il aga minul oli küll enne võistlusi ärevus sees. Hiiekas oli muidugi üllatavalt rahulik. Hommikul varakult alustasime soenguga, siis suundusime TÜK Spordihoonesse, registreerusime ära ja panin talle esimese kihi grimmi peale. Edasi tehti talle lavameik ning seni sain mina puhata. Mingi hetk avastasime, et kell liigub liiga kiiresti ning korrigeerisin meigi tegemise ajal natukene soengut. Enne bikiinide selga panemist oli vaja veel II kiht grimmi peale panna. Kuna kandsin grimmi peale švammiga ning esimene kiht ei saanud nii paksult kui oleks tahtnud, siis otsustasime veel teise kihi ka panna. Lõpptulemusega jäime väga rahule. No ja esimesel võistlusel II koht saavutada. Super ju! Muidugi minu silmis oli ta siiski nr 1!
Õhtul läksime peikadega välja õhtustama ning koju jõudes olin ma muidugi sigaväsinud. Pühapäeva hommikul magasin erakordselt kaua ning ärgates ei hakanudki suurt hommikusööki sööma, sest lõunaajal oli meil rasedatega pannkoogilõuna planeeritud, sealt tagasi jõudes oli jälle väsimus platsis ning ega päevaga suurt midagi peale ei hakanudki. Ilmselt need nädala käimised ja tegemised kuhjusid, kuid hetkel on olemine juba üsna mõnus. Üldiselt päevad ongi toimetamist täis ning seetõttu ma üritan jätta õhtud vabaks ja puhata, sest vastasel juhul ma olengi nagu tühjaks pigistatud sidrun.
Nagu näha, siis Fred peab ennast üsna tillukeseks, mis seal ikka, ega ma ei suuda talle EI ka öelda :)
Täna hommikul enne kella seitset kuulen läbi une, et keegi koputab meil magamistoa akna peale. Ise mõtlen, et veider uni ja üritan edasi magada ning mõne aja pärast kuulen jälle seda koputamist. Lõpuks ärkab ka Jarmo selle koputamise peale üles ning läks asja uurima. Ja mis pilt meile avanes? Naabrikass Täpi oli meie rõdu peal ning koputas ja kutsus Fredi mängima :D Kui Fred jaole sai, siis nad ajasid mööda akent üksteist taga ja mängisid seal. Me pole siiani suutnud välja mõelda kuidas Täpi meie rõdule saab ja kuidas ta üldse teab kus Fred elab?! Terassil ma saan aru, et ta kõnnib mööda ja näeb, et Fred vaatab aknast välja, aga tulla niimoodi hommikul akna taha koputama?
Käimas on mul siis praegu 36 rasedusnädal, kaalu on juures 12,9 kg. Tursed on juba igapäevased ning juba hommikul ärgates tunnen nagu talla all oleks miljon väikest nõela. Kui ma neid hommikuti ei tunne, siis tean, et võin proovida ka muid jalanõusid jalga. Hetkel kannan mugavuse tõttu ainult oma Schetckersite gowalke. Sõrmust ei kanna ma juba ammu ning hommikuti ärgates olen näost täitsa hiinlane. Üks päev tööl käies ütles kolleeg väga armsasti mulle: ''Kirke, su nina on on nagu kartul!'' Tänks, tean seda ise ka :D
Närvivalu roidekaare all on läinud ka hullemaks ning istumine mulle väga ei sobi, pean tükk aega asendit otsima, et saaks kuidagi olla.
Üldiselt aga on enesetunne hea ja ma ei kurda, terve rasedus on ju üsna kenasti kulgenud ning eks see lõpp olegi natukene raskem, sest cmoon, paras raskus on juba ees ka :D
Eelmine nädal käisin ultrahelis, et vaadata üle lapse asend ning kaal. Mõned nädalad tagasi keeras ta ennast tuharseisu ning arvati, et ta ennast uuesti ümber ei pööra, sest ruumi vähe ja ta ise ka priskeke, kuid tagasi tulin ma sealt heade uudistega, sest põnn oli ennast ilusti õigesse asendisse tagasi keeranud (seda ma muidugi aimasin, sest üks öö ärkasin ma üles ja tundsin üsna veidrat ja ebameeldivat tegevust kõhus, kuid 100% polnud kindel). Kõik oli hästi ning eelmise nädala kaalunumbriks tuli UH järgi 3010g (eks see muidugi on +/-10%). Seda on muidugi tiba palju, sest kasvamiseks veel aega on ja tundub, et tähtajaks kisub ta sinna 4kg kanti. Loodan, siiski paari nädala pärast ära sünnitada :). Mu enda näidud on ka kõik väga eeskujulikud ning arst oli täitsa rahul, viimane hemoglobiin oli 136 mg/L, mis on erakordselt hea.
Hetkel kasutan toidulisanditest rasedatele mõeldud Eleviti vitamiine, kalaõli kapsleid ning arsti poolt määratud D vitamiini. Toitumise osas üritan nüüd vähendada süsivesikute tarbimist (just peale lõunat), kuna nüüd on see aeg kus laps kogub endale rasvkudet peale, siis üritan omalt poolt teha kõik, et ta seda väga palju ei koguks. Tuleb vähendada puuviljade tarbimist ja ega muud cräppi ka ei tohiks sisse ajada. Eks seda lõpptulemust ole näha kui ta ära sünnib. Huvitav on muidugi see, et kõht pole mul suur (mõõdud kõik normis ja pigem isegi väiksemad), kaalust pole ma palju juurde võtnud ning söönud olen ka suhteliselt hästi, et kuidas see beebi mul seal nii priske on? :D Aga jah, seda kui suur ta tegelikult on, selgub mõne aja pärast.
Peatse kirjutamiseni!
No comments:
Post a Comment