Nädala kokkuvõte

See nädal on trennidega üsna kehvad lood. Läksin nädala alguses maale ja kuigi ma plaanisin seal ka jõusaali jõuda, läks siiski kõik hoopis teisiti. Aeg läks kuidagi väga kiiresti ning kuna ma pidin ajastama kõike Karli une ja söögiaegade järgi, siis lihtsalt ei jõudnudki.

Esmaspäev: Kõndisin 10, 05 km
Teisipäev: Kõndisin 13, 04 km
Kolmapäev: Kõndisin 10, 07 km
Neljapäev: Kõndisin 14, 2 km
Reede: Kõndisin 10, 2 km
Laupäev: Kõndisin 3, 01 km
Pühapäev: Kõndisin 5, 01 km+ jõusaalis ülakeha trenn+ Karliga ujumistrenn.

Kokku: 65, 58 km

Nädalavahetusel oli liikumist tiba vähem. Laupäeval tulime maalt ja päev läks sõidu ja pakkimistega kaotsi.
Täna käisime Karliga esimest korda ujumas, oi kuidas ma kartsin seda. Aga see oli täpselt see ette pabistamine- ei olnudki nii hirmus. Ma kartsin kõige rohkem seda pesemise osa, et kuidas me koos dušši all käidud saame, noh ebamugav see oli, kõige raskem oli riidesse panna, sest lõpuks ta ju väsis ära ja pistis kisama kohe kui pikali sai, õnneks üks naisterahvas oli nõus teda hoidma seni, kuni ise ennast riidesse panin.
Karl ja Sandra olid kõige nooremad ujujad, ülejäänud olid juba kõndijad ja vähe profimad. Treener Kaisa juhendas väga hästi, tal jagus kõigi jaoks silmi ning iga harjutuse põhjendas ära, et miks just nii teeme jne. Kuna me olime esimest korda, siis alustasime ikka põhi asjadest (kuidas hoida, liikumine jne). Lõpus õppisime sukeldumist ka. Kuni kuuenda elukuuni on säilinud lastel hinge kinnihoidmise refleks ning loomulikult ma tahtsin Karliga sukeldumist proovida. Peale kuuendat elukuud see refleks kaob ja siis nad õpivad selle lihtsalt selgeks. Karlile meeldis, mulle meeldis ja kindlasti lähme veel! Kahjuks käib Kaisa ainult 1x kuus Tartus trenne andmas.

Inspireeritult Hiieka blogist tegin kohupiima/ricotta wrappe. Täistera wrapid, kohupiim, beebispinat, küüslaugupipar, avokaado ning magusa kohupiima segasin vaarikamoosi ja maapähklivõiga. Wrapid pannil soojaks ja ongi olemas üks mõnus eine.

Hommikusöök

Jäime hommik!

Selline tagasihoidlik see nädal oligi. Uus nädal tõotab tulla aktiivsem, sest oleme kodus tagasi ning üritaks vana rutiini tagasi tekitada. Valgas muutus Karli ööune reziim ka natukene. Magama läks veel varem kui muidu (juba 19 paiku) ning ärkas ka varakult (6 paiku), uni oli iga öö rahutu ja selle tõttu kannatas ka minu unekvaliteet. Ma ei kujuta ette kuidas need emad küll elavad kellel on pidevalt magamata ööd, kiitus neile, et nad niimoodi vastu peavad! Minu puhul piisab paarist kehvemast ööst ja ma olen ''nõid'' valmis.  Nüüd kodus loodan vana reziimi tagasi saada (eilne öö oli juba lootustandev) ja eelkõige loodan, et Karli ööuni muutub endiseks. Pöidlad pihku!