40+

Kirke, kas sa mujal ei peaks olema? Kas sa täna sünnitama ei peaks? Kuidas sa küll jõuad? Noh, kas uudiseid on? Oled veel ühes tükis? Jne, jne, jne... Nagu whaat? Laske rahus elada :D Uskumatu kui kärsitud inimesed ikka on. Vist elavad hirmu all, et sünnitan kuskil salaja ära ja kindlasti teada ei anna kellegile..kui laps kooli läheb, siis võibolla räägin. Ma saan aru muidugi, kõik ju ootavad ja on elevil, aga nats tüütab see pärimine ära küll :)

Üldises plaanis on elu üsna hea. Eelmine nädal olin kuidagi väsinud ja tüdinud (magasin üsna mitmel ööl kehvasti), kuid nüüd, ma ei tea mis juhtus või muutus, aga enesetunne on väga hea, energiat on juurde tulnud ja elu on vägagi lill! Täna hommikul ärkasin ülesse ning sain aru, miks kõik räägivad, et naudi kuni saad! Neid hommikuid pole enam ilmselt palju kui saan magada nii kaua kui tahan, olla ise oma aja peremees. Samas saan aru, et raske on nautida kui enesetunne on kehva ja väsimus peal. Seetõttu ma eelmine nädal ei saanudki sellest lausest aru, mismõttes ma naudin, kuidas?? Õnneks viimaste päevadega on see muutunud ja olen hakanud tõesti nautima. 

Ma ei väsi kordamast kui nunnu ikka meie Fred on. Ükspäev Jarmoga arutasime, et ei tea kas teised kassiomanikud on ka nii uhked oma kassi üle nagu meie. 

Täna tegime spontaanse väljasõidu maale. Õigemini mul tuli mõte, et lähen maale (Jarmo ei viitsinud kaasa tulla) ja nii kui oma tänavast välja keerasin helistas Jarmo, et kuule, tule ikka tagasi, ma tulen ka kaasa. Ta vist ei julgenud mind üksi nii rasedana linnast välja lubada :D Igaljuhul oli tore päev ja nägin Sebastianit ka üle pika aja.

10-s nädal ja 40-s nädal. Ei mäletagi enam seda aega kui nii sale olin :P 40-daks nädalaks olen juurde võtnud +16kg, kõhuümbermõõt 98cm ja emakapõhjakõrgus 34cm. Tursed on endiselt alles, mõni päev vähem, teine päev jälle rohkem. Kõndimas üritan ikka iga päev käia, viimastel õhtutel on isegi Jarmo ennast välja ajanud. Täna oli muidugi nii suur tuul, et väga kaua ei suutnud väljas olla. 

Tegin täna kolleegidele nalja, läksin osakonda ''sünnitajate'' uksest ja teatasin, et ma tulin sünnitama, et mul siin rasedakaardis on kirjas, et täna on tähtaeg ja ma olen nüüd kohal. Hakkame sünnitama! Mind muidugi naerdi välja ja saadeti koju tagasi :D Nii need asjad vist ikka ei käi :D

Kui ma muidu ju planeerisin juba eelmine nädal ära sünnitada (yeah right keegi käsu peale sündima hakkab), siis nüüd olen loobunud sellisest mõtlemisest ja elu on palju lihtsam. Nüüd on see aeg, et ega üle 2 nädala ma enam rase naguinii ei ole ja see aeg lendab ju teadagi kui kiiresti. Esmaspäeval on mul veel arstiaeg ja ultraheli, muidugi ega see lapse kaaluprognoos ei anna mulle naguinii mitte midagi, aga huvi pärast võib ju teha. Mingitele kuupäevadele ma ka enam ei panusta, eks ta ise valib kuna tuleb. Fakt on see, et 1-se mai sisse ta enam ei mahu :D 

Olge mõnusad, nautige ning ärge elage oma elu keeruliseks! 

38+

Pole midagi öelda, nädalad mööduvad ikka kiiresti. Viimases postituses rääkisin, et peaks vähendama süsivesikute tarbimist ning paar päeva hiljem tekkis mul tohutu magusaisu. Mõtlesin ise, et ei tea kas organism hakkab sünnituseks valmistuma ja vaikselt ennast laadima :D No ei tea, sünnitanud ma veel pole ja õnneks on see tohutu isu möödas ka (ma loodan). Üks hommik kurtsin Jarmole, et täitsa jama lugu, hommikusöök on söödud ja ma tahan ikka midagi, midagi magusat! Jarmo soovitas siis kapist šhokolaad ette võtta, aga ei, ma ei tahtnud šhoksi! Ma tahtsin kummikomme ja magusat saia. Neid polnud mul aga kusagilt võtta. Šhokolaad ja trühvlid seisavad siiamaani kapis, kuid hädast aitasid välja pähklid ja rosinad! See muidugi ei tähenda, et ma olen korralikult toitunud, olen ikka ühtkomateist endale lubanud. Õnneks pole see kaalule väga mõjunud.

Siin mõned hommikusöögivariandid. Üleval pildil on ahjus küpsetatud muna täisterasaia sees koos tomati ja singiga. 

Kuna viimasel ajal olen ärganud suhteliselt vara (kella 6 paiku), siis olen üritanud  hommikuid koos Jarmoga veeta. Talle see muidugi meeldib, sest ei pea ise vaaritama.  Tundub, et see varajane ärkamine sobib mulle hetkel hästi (kui olen normaalsel ajal magama läinud), näis mis uus nädal toob. 

Minu hommikusöök: 7-viljahelbe puder marjade ja munaga, roheline tee. 

Jarmo hommikusöök: Omlett singiga, tomat.

Õhtusöögiks kanafilee ja värske salat.

Käisin eile Valgas ning uurisin igaksjuhuks Sirli (füsioterapeut kes on mind alati teipinud ja ravinud, kuid tegutseb nüüd Tallinnas) käest, et ehk on ta puhtjuhuslikult ka Valgas. JA TA OLI! Mõtlesin, et ehk oskab ta mind selle roidekaare närvivaluga aidata ning lisaks lööb aegajalt alaselga närvivalu, mis tahab jalust niita. Õnneks oli tal vartustus kaasas ja tuli mind rõõmsasti hommikul teipima. Lisaks mu hädadele pani ta kõhule kõhtu toetava teibi (mida kasutatakse rasedatel, et vähendada koormust seljale ja teha olemine kergemaks), lisaks sai ka selg toetava teibi. Varem mul polnud alaseljaga probleeme, kuid see nädal tundsin, et see kippus peale kõndimas käimist väsima. Peale tänast 10km kõndimist võin öelda, et alaselg ei väsinud üldse ära ning kõndida oli väga kerge. Samas see roidekaare alune närvivalu annab ikka aegajalt tunda. Kõht näeb muidugi välja nagu Viper' i auto :D

Hetkel on siis käimas 38 rasedusnädal. Endiselt pole tegelikult suurt midagi kurta, olemine on täitsa hea (aga sellegipoolest oleks tore juba ilma kõhuta olla, normaalseid riideid ja jalanõusid kanda).  Tursed on endiselt alles ning ega nad enne sünnitust ära ei kao, seega ei ole mõtet ka nende üle enam kurta. Põhimõtteliselt on elu ikka üsna lill, sest nii vähe on veel jäänud ju! :)
Kaalu on nädalaga juures 0,5kg (kokku hetkel +15kg)
Kokku olen kõndinud see nädal 107 000 sammu ehk 69km, sellest 45km trenni eesmärgil. Võib täitsa rahule jääda nädalaga.
Nädalavahetuse suursündmus oli see, et Jarmo paigaldas meile terassile lõuatõmbe kangi, võite arvata kuidas ma ootan, et saaks seal juba tegutseda. Peaks veel ostma TRX-i ja võib rahumeeli spordiklubiga mõneks ajaks lepingu lõpetada.
Täna sai ka juuksed värvitud, nüüd on veel jäänud maniküür ja pediküür, see tähendab seda, et enne kolmapäeva pole mul aega sünnitama minna. No näis!

Maailma nunnum kass Fred saadab ka tervitusi! 

37+

Väike updeidi aeg. Nädal on möödunud kiirelt, kuid kahjuks tõbiselt. Nädala keskel jäin natukene haigeks, täitsa tundidega oli tunda kuidas enesetunne muutus, nina muutus vesiseks ja kurgus hakkas kraapima. Järgmisel päeval oli veel hullem olla. Eks ma nüüd olen siin ennast putitanud ning enesetunne on kõvasti parem ja täitsa terve inimese tunne on, kuid kinnine nina ikka häirib ning hääl on ka tiba ära veel.

Nädala alguses alustasin uuesti koduse trenniga, kuid võta näpust, haigus rikkus kõik nädala plaanid ära!! 

Alustasin kohe suurelt ja jalatrenniga. Jäin väga rahule ja üllatav oli see, et terve trenni vältel polnud mitte ühtegi kontraktsiooni!! Ülejärgmisel päeval oli kohal ka mõnus lihasvalu mida ma pole juba ammu tundnud. Igaljuhul nii kui tervis täitsa korras, jätkan ma oma treeningplaaniga! Minu õnneks teeb Jarmo ka kodus trenni ja ilmselt nii möödub meil terve suvi. 

Haigeks olemise vahepeal õmblesin veel ühe voodipesu valmis ja veel mõningad linad/lapid. 

Vaikselt alustasin ka suurpuhastusega, pakkisin talveriided vaakumkottidesse, pesin aknad ära ning lisaks oli meil täna majarahvaga väikestviisi talgupäev.
Paaril korral kasutasin kõndimas käies ka oma uut kella, ning hetkel olen väga rahul, ainult kiidusõnad. Täpsem tagasiside tuleb siis, kui olen vähe aktiivsemalt ja pikemalt seda kasutanud.
Kokku sai see nädal kõnnitud 35km. Loodame, et järgmine nädal juba natukene rohkem.

Hetke vorm siis selline. Käimas on 37-s rasedusnädal. Kaal: 77,5 kg (+14,5kg) ehk tere järjest suurenevad tursed! Kui muidu olid varbad ja sõrmed õhtuks turses, siis nüüd vahivad need väikesed sardellid mulle koguaeg otsa ja peeglist vaatab mõnus pelmeeninägu :D Jarmo juba tundis muret, et kas see nina läheb ikka normaalseks tagasi? Vaatasin siis paarikuu taguseid pilte..no olin ikka kaunitar küll, ilus nina, normaalsetes mõõtmetes nägu, sõrmed ja varbad :D Olid ilusad ajad! Aga õnneks see ei kesta kaua, ma loodan. Muidu poleks ju hullu midagi, kuid välja minemisega tekib jalanõude osas probleeme. Ostsin mõni aeg tagasi tursete pärast mingid odavad baleriinad (nr40!) ning täna neid jalga proovides olid need mulle üsna kitsas! Varsti pean Jarmo jalanõud võtma kasutusele :D

Kui nüüd need tursed välja jätta, siis üldiselt tunnen ennast täitsa mõnusalt. Öösiti magan hästi, unega probleeme pole, jõudu ning jaksu jagub. 

Püsige terved, aprillikuu tuuled on salakavalad! 

Söögijuttu

Mõtlesin, et teen väikese ülevaate oma päevasest toitumisest. Üritan paremini toituda ja vältida igasuguse jama söömist (mitte, et ma seda varem ka väga teinud oleks, aga eks ikka on ette tulnud). Eks kord-paar nädalas ikka võib miskit rammusamat või magusamat lubada (kui on isu).
Kuna sünnituse tähtajani on jäänud üsna vähe aega ning mind hirmutatakse priske lapsega (ma ise seda ei usu!), üritan ma omalt poolt teha kõik, et ei sööks teda ise suureks. Iseasi kas sellest on ka kasu. Heaks näiteks võin tuua oma õe, kes terve raseduse aja pugis muudkui magusat (muidu ta polnud suur magusasõber) ja üleüldse isutas tal rämpstoidu järgi, võttis usinalt ka kaalust juurde (üle 20kg) ning laps oli sündides 3485g!! Põhimõtteliselt sõi ta ennast suureks, mitte last.
Tõesti huviga ootan kui suur minu laps sündides on.

9.00 Hommikusöök: 45g 8-viljahelbeid piima ja veega pooleks (200/200ml), kirsikompoti ja väikse võisilmaga, 1 keedumuna. 

Tass rohelist teed, klaas sidruni vett (seda joon ma päeva vältel üsna palju).

1 D vitamin

1 Elevit (rasedate vitamiin)

1 omega3 kapsel

13.00 Vahepala: 1 banaan

14.00 Lõunasöök: 200g kodujuustu tomati ja sibulaga, 1 viil täistera rösti.

18.00 Õhtusöök I: Hakklihasupp hapukoorega (supp sisaldab kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku ja hakkliha), 1 viil täisterarösti pasteedi ja tomatiga. 

20.00 Roheline tee, mee ja sidruniga

21.30 Õhtusöök II: 130g kodujuustu tomati ja sibulaga, 1 riisigalett juustuviiluga. 

Kaloraazi ma kokku ei arvestanud, kuid tundub, et ega ''lõhki'' nendega ei läinud. Üldiselt on söögivalmistamisega nii, et ma üldse ei viitsi sellele mõelda ja tahaks pigem kergemalt läbi ajada. Kord päevas üritan midagi asjalikumat ka valmis meisterdada, sest ilmselt Jarmo poleks väga vaimustunud iga päev kodujuustu või kohupiima söömisest :D

Vett joon päeva jooksul üsna palju, üritan õhtul veetarbimist piirata, et ei peaks öösel mitu korda WC-s käima. Üldiselt on nii, et kui päeval olen korralikult vedelikku tarbinud, siis ei teki õhtuti seda ''kaanimist'' ja ''kuiva kaevu'' tunnet. 

Ahjaa, täna ostsin endale uue pulsikella, mis on ühtlasi ka aktiivsusmonitor. Algselt pakkus mulle huvi uus Garmini Vivofit2, kuid Hiiekaga nõu pidades (tal on see eelmine mudel), suutis ta mind kahtlema panna, õnneks pakkus ta välja parema variandi. Peale mõningat uurimist ja puurimist olin kindel, et Polar M400 ongi minu jaoks (suureks plussiks GPS-i olemasolu). Kuna olen verivärske kasutaja, siis tagasiside kella kohta tuleb kunagi hiljem, hetkel üritan sellest lihtsalt sotti saada, vajalikud asjad installida ning panna kell arvuti ja telefoniga ühilduma. Esmamulje on igaljuhul hea. Loodan, et kell täidab mu ootused. 

Head ööd!

Tere aprill!

Tundub, et püsin kenasti postitustega 2 nädala graafikus. Vahepeal olen kõvasti toimetanud ning teinud beebi tulekuks ettevalmistusi. Nimekirjad oma tegemistest ja ostudest on kahanenud juba olematuteks, mõningad asjad on siiski veel vaja valmis saada ning uusi projekte hetkel ette ei võta.

Üle-eelmine nädal kulges suures osas õmblemise ja käsitöö tähe all. Sain valmis lapse voodipesu ja voodipehmendustega. Nagu pildilt näha, siis Fred oli suur abimees mul. Ei tea mis värk tal nende kangastega on, nii kui ma kangad laiali laotan on tema platsis ja sätib seal ennast mugavalt sisse. Seekord kulges õmblemine üsna kenasti ja äpardusi väga ette ei tulnud (no mis seal voodipesu õmblemises tulla saabki). Aa, lisasin mõnda kohta ka väikse pitsiriba ja triikimisel muidugi unustasin ära, et pitsi ei tohi max kuumusel triikida, imestasin siis, et miks see triikraud kinni jääb ja edasi ei liigu. Õnneks suurt kahju ma ei teinud ja üles sulanud osa sain kenasti välja vahetatud. 

Aegajalt teeme Frediga pärastlõunase uinaku (tavaliselt siis kui olen päeva linnas veetnud ja koju jõuan, siis on ta eriti memmekas ja tahab nunnutamist ja kaisus olemist). 

Kogu komplekt valmiskujul. Kui hiljem meeles on, siis lisan pildi ka sellest kui asjad ka voodis on.

Eelmine nädal möödus ringi seigeldes ja sõbrannadega kohtudes. Nädala lõpuks olin üsna väsinud sellest. Olime paar päeva Tallinnas ning nädala lõpus Valgas. Pean tõdema, et omas kodus on ikka kõige parem magada! 

Kilupoeg ja Vaalapreili :D 

Reedel käisime Valgas Angie sünnipäeval, mis oli ääretult vahva ja hästi korraldatud. Nalja ja naeru oli ikka korralikult, mul hakkasid vahepeal isegi kõhulihased naerust valutama. Kuna pidime öösel Tartusse tagasi sõitma, siis väga kaua me trallitada ei saanud. Keskööl võtsime suuna Tartu poole. Äratus oli mul 6.40 ning 7.30 oli Hiiekas juba minu juures ja hakkasime tegema ettevalmistusi tema esimeseks võistluseks bikini fitnessis. 

Ma ei tea kuidas Hiie-Liin'il aga minul oli küll enne võistlusi ärevus sees. Hiiekas oli muidugi üllatavalt rahulik. Hommikul varakult alustasime soenguga, siis suundusime TÜK Spordihoonesse, registreerusime ära ja panin talle esimese kihi  grimmi peale. Edasi tehti talle lavameik ning seni sain mina puhata. Mingi hetk avastasime, et kell liigub liiga kiiresti ning korrigeerisin meigi tegemise ajal natukene soengut. Enne bikiinide selga panemist oli vaja veel II kiht grimmi peale panna. Kuna kandsin grimmi peale švammiga ning esimene kiht ei saanud nii paksult kui oleks tahtnud, siis otsustasime veel teise kihi ka panna. Lõpptulemusega jäime väga rahule. No ja esimesel võistlusel II koht saavutada. Super ju! Muidugi minu silmis oli ta siiski nr 1! 

Õhtul läksime peikadega välja õhtustama ning koju jõudes olin ma muidugi sigaväsinud. Pühapäeva hommikul magasin erakordselt kaua ning ärgates ei hakanudki suurt hommikusööki sööma, sest lõunaajal oli meil rasedatega pannkoogilõuna planeeritud, sealt tagasi jõudes oli jälle väsimus platsis ning ega päevaga suurt midagi peale ei hakanudki. Ilmselt need nädala käimised ja tegemised kuhjusid, kuid hetkel on olemine juba üsna mõnus. Üldiselt päevad ongi toimetamist täis ning seetõttu ma üritan jätta õhtud vabaks ja puhata, sest vastasel juhul ma olengi nagu tühjaks pigistatud sidrun. 

Nagu näha, siis Fred peab ennast üsna tillukeseks, mis seal ikka, ega ma ei suuda talle EI ka öelda :)

Täna hommikul enne kella seitset kuulen läbi une, et keegi koputab meil magamistoa akna peale. Ise mõtlen, et veider uni ja üritan edasi magada ning mõne aja pärast kuulen jälle seda koputamist. Lõpuks ärkab ka Jarmo selle koputamise peale üles ning läks asja uurima. Ja mis pilt meile avanes? Naabrikass Täpi oli meie rõdu peal ning koputas ja kutsus Fredi mängima :D Kui Fred jaole sai, siis nad ajasid mööda akent üksteist taga ja mängisid seal. Me pole siiani suutnud välja mõelda kuidas Täpi meie rõdule saab ja kuidas ta üldse teab kus Fred elab?! Terassil ma saan aru, et ta kõnnib mööda ja näeb, et Fred vaatab aknast välja, aga tulla niimoodi hommikul akna taha koputama? 

Käimas on mul siis praegu 36 rasedusnädal, kaalu on juures 12,9 kg. Tursed on juba igapäevased ning juba hommikul ärgates tunnen nagu talla all oleks miljon väikest nõela. Kui ma neid hommikuti ei tunne, siis tean, et võin proovida ka muid jalanõusid jalga. Hetkel kannan mugavuse tõttu ainult oma Schetckersite gowalke. Sõrmust ei kanna ma juba ammu ning hommikuti ärgates olen näost täitsa hiinlane. Üks päev tööl käies ütles kolleeg väga armsasti mulle: ''Kirke, su nina on on nagu kartul!'' Tänks, tean seda ise ka :D

Närvivalu roidekaare all on läinud ka hullemaks ning istumine mulle väga ei sobi, pean tükk aega asendit otsima, et saaks kuidagi olla. 

Üldiselt aga on enesetunne hea ja ma ei kurda, terve rasedus on ju üsna kenasti kulgenud ning eks see lõpp olegi natukene raskem, sest cmoon, paras raskus on juba ees ka :D

Eelmine nädal käisin ultrahelis, et vaadata üle lapse asend ning kaal. Mõned nädalad tagasi keeras ta ennast tuharseisu ning arvati, et ta ennast uuesti ümber ei pööra, sest ruumi vähe ja ta ise ka priskeke, kuid tagasi tulin ma sealt heade uudistega, sest põnn oli ennast ilusti õigesse asendisse tagasi keeranud (seda ma muidugi aimasin, sest üks öö ärkasin ma üles ja tundsin üsna veidrat ja ebameeldivat tegevust kõhus, kuid 100% polnud kindel). Kõik oli hästi ning eelmise nädala kaalunumbriks tuli UH järgi 3010g (eks see muidugi on +/-10%). Seda on muidugi tiba palju, sest kasvamiseks veel aega on ja tundub, et tähtajaks kisub ta sinna 4kg kanti. Loodan, siiski paari nädala pärast ära sünnitada :). Mu enda näidud on ka kõik väga eeskujulikud ning arst oli täitsa rahul, viimane hemoglobiin oli 136 mg/L, mis on erakordselt hea. 

Hetkel kasutan toidulisanditest rasedatele mõeldud Eleviti vitamiine, kalaõli kapsleid ning arsti poolt määratud D vitamiini. Toitumise osas üritan nüüd vähendada süsivesikute tarbimist (just peale lõunat), kuna nüüd on see aeg kus laps kogub endale rasvkudet peale, siis üritan omalt poolt teha kõik, et ta seda väga palju ei koguks. Tuleb vähendada puuviljade tarbimist ja ega muud cräppi ka ei tohiks sisse ajada. Eks seda lõpptulemust ole näha kui ta ära sünnib. Huvitav on muidugi see, et kõht pole mul suur (mõõdud kõik normis ja pigem isegi väiksemad), kaalust pole ma palju juurde võtnud ning söönud olen ka suhteliselt hästi, et kuidas see beebi mul seal nii priske on? :D Aga jah, seda kui suur ta tegelikult on, selgub mõne aja pärast. 

Peatse kirjutamiseni!

Hello Spring!

Hällou, hällou! Nädalad on möödunud taaskord kiiresti, vahepeal oli juba täitsa kevad käes, mis motiveeris ja innustas rohkem väljas olema. Viimaste päevade ilmad seda väga ei soosinud. Täna hommikul ärgates oli päike väljas ja tegin kohe plaani pikemale kepikõnni ringile minna, õnneks vaatasin ennem igaksjuhuks ilmateate üle, -4 külmakraadi! Pakkisin ennast kohe soojemalt sisse, kuid sõrmed ja põsed külmusid ikka ära ning üle 9km ei kannatanud olla, üsna terav tuul oli. Koju jõudes oli tükk aega külm ''naha vahel''. Ülejäänud päev mööduski rahulikult ja ilma plaanideta, juba hommikul ütlesin Jarmole, et täna on mul vaba päev ja ma ei tee mitte midagi!

Ega vahepeal muud suurt polegi muutunud, kui endiselt kasvan ja kosun nii nagu peab ning lõpuks on jõudnud minuni mingid ''raseduse sümptomid'', ei ma ei rõõmusta nende üle! Poolteist nädalat tagasi avastasin, et jalanõud on kitsamaks jäänud ehk tere tursed! Tegelikult väga hull see asi pole. Ise seostasin neid turseid sellega, et enne nende avastamist kaanisin soolasemat värska vett (no ikka nii 3l päevas) mitu päeva ja siis eelmine laupäev peeglisse vaadates olin üsna nõutu nähes, et nägu on ka nagu paistes (nina on lai ja huuled olid üsna prisked). Läksin siis kraaniveele üle ning paari päeva möödudes oli olukord kõvasti parem, nägu on nüüd jälle normaalne (ma arvan :D). Jalad ja sõrmed on ikka vähesel määral turses, sest osad jalanõud on ikkagi häirivalt kitsad ja varbad näevad ka välja nagu väikesed sardellid :D No mis seal ikka, õnneks pole enam nii meeletult palju jäänud lõpuni.

Teine ebameeldiv sümptom on iiveldus. Teatud asendites surub laps ikka korralikult maole ja ma arvan, et see põhjustabki iiveldust, asendivahetus aitab alati. Vahepeal oli tegelikult isegi nii hull, et ei saanud istuli, külili ega selili, ainult seistes oli normaalne olla. Muidugi päevad on erinevad ja kui laps ennast natukene teise asendisse ümber sätib on olemine ka teine. Näiteks eile tundus mulle, et kõht on alla vajunud, tegelikult oli ta lihtsalt kuidagi risti või põiki sättinud, aga kogu olemine oli kergem ja mõnusam, täna seevastu on ta ennast vist võimalikult välja sirutanud ja istumine on üsna ebamugav. Pean ennast võimalikult sirgu ajama, et ruumi juurde teha ning, et poleks tunnet nagu ma suruks ta oma roietega katki :D

Söögiisuga on samad lood, mulle endale tundub, et ma söön vähem, magu on väiksem ja enam ei mahu need suured kogused sisse. Samas üritan ikkagi jälgida, et saan igal toidukorral kõik vajaliku kätte. Vahest kui rohkem söön, siis on hiljem ikka väga raske ja paha olla. 

See nädal oli õde meie juures. Tema käis koolis ja mina hoidsin Sebastianit. See tähendas seda, et igal hommikul kell 7 äratas Saba meid oma kilkamisega üles. Õnneks polnud Mannil kool hommikust õhtuni, vastasel juhul oleksin ma üsna läbi olnud omadega. Praeguses seisuses on tegelikult üsna väsitav nii väikest last hoida ja ega mu emakale ka väga ei meeldi 8kg lapse tassimine. Pakkisin meie turvahälli jaoks ostetud Quinny käru lahti ja sõidutasin vajadusel Saba sellega toas ringi :D Üldiselt pikema lõunaune ajaks sättisime me välja jalutuskäigule. Paaril päeval panin ta lihtsalt terassile magama, et saaks natukene ise kodus toimetada ning tegin õhtuti lühema jalutuskäigu. 

Üldiselt oli meil Sabaga üsna lõbus, aga siiski elu käib ikka nii nagu tema dikteerib ehk siis teda tuleb koguaeg lõbustada :D

Tänane vorm: 34 nädalat ning +11kg. 

Kokku kõndisin nädalaga 32 km

Üldine enesetunne on ikka hea (väljaarvatud need vahepealsed iiveldused). Viimastel nädalatel tunnen, et väsin ka kiiremini. Kui varem pole mul lõunaune vajadust olnud, siis nüüd aegajalt nagu tahaks väikest lõunaund teha. Viimasel ajal olen tabanud ka ennast mõttelt, et lõpuni on jäänud nii vähe aega, et kas ma ikka saan oma toimetustega valmis, raamatud loetud, kõik käigud käidud jne. Eks ilmselt ma ikka saan, aga sees on nagu väike rahutus ning koguaeg mõtlen või avastan uusi asi mida veel teha võiks (kuhu planeerida järgmine juuksuriaeg, kuidas sättida maniküürid ja pediküürid, mida veel osta on vaja jne, jne). Need pole tegelikult üldse mingid probleemid, aga tahaks lihtsalt, et kõik saaks tehtud (käsitöö värgist ärme üldse räägi, homme hakkan lapsele voodipesu õmblema!). Nii suur kihk on ise midagi teha ja meisterdada. 

Kodus mulle endiselt meeldib, igav pole hakanud ning tööle ka ei kibele. Varsti saab 2,5 kuud kodusolemisest täis ja ma ei saa ikka aru kuhu see aeg kadunud on?!?! Ainus koht kuhu kibelen on trenn, jõusaali tahaks! Nende toonuste pärast sai ju varem koju jäädud ja kõik trennikeelud peale pandud, nüüd juba vaikselt mõtlen, et raudselt kannan lõpuks üle tähtaja ja toonused oli lihtsalt minu eripära :D.  No näis!

Hetkel lõpetas mu pea kaasamõtlemise ning pidev surve roietele annab ka märku, et aeg on magama minna!

Olge mõnusad!

Ja ongi käes märts...

Kui ma varem arvasin, et aeg läheb väga kiiresti, siis nüüd kui aega on ''laialt'' käes, läheb see veelgi kiiremini. Aga kuhu? Päris tõsiselt. Märkmikku vaadates on pea igaks päevaks midagi planeeritud ja tekib tunne, et ma ei jõuagi oma pooleliolevaid asju valmis :D Hea, et mul vähemalt märkmik on. Lisaks on mul eraldi listid asjadest mida pean ostma, tegema või välja uurima.
Viimased kaks nädalat on lennanud ikka väga kiiresti. Paljud on küsinud või imestanud, et mida mul seal kodus teha on, igav pole? Ei ole! Viimase kahe nädala jooksul pole mul olnud ühtegi nö vaba päeva ja kui veel nädala keskel vaatasin, et tuleval nädalal on üsna hõre värk, siis nüüd avastasin, et juba on igaks päevaks midagi planeeritud :D Aga samas on ikka aega laialt ;) Võtsingi raamatukogust hunnik raamatuid mis vaja läbi lugeda ja töötada.
Mis siis vahepeal muutunud on? Suurt midagi vist, peale selle, et olen suuremaks läinud :D Kui varem oli olemine üsna kerge, siis nüüd aegajalt ikka kõht segab ning nädala lõikes on üsna hästi ikka kõhukuju muutust näha. Muidugi päevad on erinevad ning palju oleneb ka lapse asendist. Mõni päev on väga kerge olemine ning kõht ei tundugi nii suur, teine päev jälle vaatad, et johhaidii, ööga oleks paisunud nagu väike kuklike :D Kujutate näiteks ette, et istute arvutis ning ei saa normaalselt istuda, sest keegi togib oma tagumikuga su roidekaare all? :D

Tegelikult ma väga suur ei olegi, võibolla ma sinisilmselt lohutan ja lihtsalt üritan ennast selles veenda :D Kehakujus vist polegi muud muutunud kui jalad on paksuks läinud ja puus laiem, no ja muidugi kõht :D

Saana tahtis ikka Fredist ka kuulda, siin ta on, meie memmekas :D See on selline tavaline hommikune kaisutamine mida ta tahab saada ja sama lugu kordub alati kui koju tuled. Poeb niimoodi sülle ja üritab magama jääda. Kas saab veel nunnum olla? :D

Kraanikauss on tal ka üks lemmikuid kohti. Üldiselt hommikul ärgates ta peseb ennast seal (loomulikult jooksva vee all) ning muul ajal ta aegajalt pikutab seal. 

Eelmisel nädalal käisime Jarmoga fotoshoodil, et ''kõhupilte'' teha. See läks meil üsna hästi. Alguses Jarms kartis, et mis ta seal nagu tegema peab? Ütlesin, et harjutagu peegli ees poose :D Õnneks fotograaf ilusti juhendas ja kõik oli väga vinks-vonks. Lõpu poole Jarmo sosistas kõrva, et kaua me veel peame siin olema, ta on juba väsinud sellest :D Tegelikult oli ta väga tubli ja saime nii mõnegi ilusa pildi :)

Nagu näha, siis Jarmo saab ka üsna kenasti Sebastiani ja Fredi hoidmisega hakkama :D

Söögiisuga on viimasel ajal veidrad lood, ei ole teist enam eriti. Hommikuti söön ikka nii nagu alati, palju, kuid see mis edasi toimub on väga veider. Lõunat ma enne kella 15-16 ei taha, lihtsalt kõht ei lähe tühjaks ning õhtusöögi üritan viisakusest 19 paiku ära süüa. Ilmselt on selle kõige taga see, et laps on juba niivõrd üleval ja surub mao peale (magu on väiksem), kuid samas kõht võiks ju ikka tühjaks minna. Iseenesest on see ju hea, et vähem söön, kuid ma kardan, et üks hetk see isu tulep topelt tagasi :D

Kõndimas käin endiselt ning ujumas olen ka käinud. Ujumisega on see lugu, et sinna minek on alati nii ebameeldiv, külm ja jahe, kuid kui lõpuks vette saan ja ühe otsa ära ujun, siis olen omadega väga rahul, et ikka tulin. 

Siiani olen heas usus veel arvanud, et lähen ikka trenni tagasi ning pole veel lõpetanud Myfitnessi lepingut, kuid täna mõtlesin, et vist oleks targem ikka lõpetada, sest ilmselt 4 kuu jooksul ma sinna ei naase, milleks siis maksta? Pausile saab ka panna ainult 2 kuuks. Uurin siiski maad, et ehk õnnestub mul see ka pikemaks ajaks pausile saada. 

Reedel läksin Tallinnasse sõbrantsidele külla. Päeval sain Saana ja Hugoga kokku ning hiljem kui Hiiekal olid tööasjad aetud liitusin temaga. Käisime natsa shoppamas ning õhtul valmistas ta meile maitsva õhtusöögi, jutustasime, vaatasime ''Masterchefi''..no täielik naistekas oli :D

Sportlandis sattusin paljudest trenniriietest vaimustusse, no pole ju päris tükk aega endale midagi ostnud. Huvi pärast proovisin erinevaid retuuse..peale esimest paari adidase värvilisi retuuse sain aru, et hetkel pole need minu jaoks, jalad olid nagu sardellid all :D Kohe üldse ei sobinud. Dressidega on õnneks lihtsam..jalanõudest ärme räägi :D

Tegelikult oli mul plaanis laupäeval minna ''Nike Training dayle'', kuid reede õhtul hakkasin mõtlema, et mis ma seal siis lõppkokkuvõttes teen, kui ma trenni teha ei tohi? Nii ma otsustasin see aasta mitte minna. Alguses arvasin, et lähen niisama, ajan tuttavatega juttu jne..aga mis ma seal ajan kui kõik teevad trenni :D Igaljuhul jätsin siis minemata.Laupäeva hommikul pidin enne bussile minekut veel Saanaga kokku saama ning H-L sõidutas mind sinna kuhu vaja. Suundusime Saanaga siis Mothercare toodete laomüügile..no ausõna nagu oleks maailmas kõik lasteriided otsa saanud, järjekord oli meeletu. Me õnneks saime õigel ajal sinna, üks hetk kui seljataha vaatasin oli järjekord 150m kindlasti. Ja üleüldse oli see mõtetu müük, me ei leidnud sealt midagi. 

Jäin oma pealinnas käiguga rahule ning tore oli H-L näha rohkem kui tunnike. Loodan, et kui need kiired ajad tal möödas, siis on tal aega ka rohkem Tartus käia :)

Täitsa rahul oma ''saagiga''! Ootan juba ilusaid ja kuivasid ilmasid, et uued tossud jalga ajada ja kõndima minna :D

Hetke vorm siis selline. 32 nädalat ning +10kg.

Täna käisime Jarmoga naistepäeva puhul Werneris söömas ning üleüldse oli täitsa tore päev. Jarmo muidugi oli lõunani koolis, peale seda käisime mööblipoes diivani järel, mis me lastetuppa ostsime. Koju sõitsime nagu mustlased, diivani ots pagasnikust väljas :D 

Hommikul käisin E-kaubamajas, et vannituppa riiulit osta. Seisan siis seal ukse taga ja mõtlen, et miks ma sisse ei saa? Miks uks kinni on? Ukse peal on ju kirjas, et laupäeviti on pood avatud 10.00-16.00, vaatan kella, et no peaks ju avatud olema??!! Okei, sõidan siis teise ukse juurde ja sama asi, uks kinni. No mis mõttes? Kell on juba peaaegu lõuna ja pood on kinni??!! Istun siis autosse ja vahin seda poodi ja mõtlen, et väga veider ikka. Järgmine hetk jõuab kohale, et täna on ju pühapäev ja pühapäeviti ongi pood suletud :D Selle loo võib vist panna ''raseda mõistuse'' listi :D

Peaks vist tihedamini siia kirjutama, siis ei valgu jutt nii laiali :)

Nautige ilusaid ilmasid ning leidke enda jaoks aega!