40+

Kirke, kas sa mujal ei peaks olema? Kas sa täna sünnitama ei peaks? Kuidas sa küll jõuad? Noh, kas uudiseid on? Oled veel ühes tükis? Jne, jne, jne... Nagu whaat? Laske rahus elada :D Uskumatu kui kärsitud inimesed ikka on. Vist elavad hirmu all, et sünnitan kuskil salaja ära ja kindlasti teada ei anna kellegile..kui laps kooli läheb, siis võibolla räägin. Ma saan aru muidugi, kõik ju ootavad ja on elevil, aga nats tüütab see pärimine ära küll :)

Üldises plaanis on elu üsna hea. Eelmine nädal olin kuidagi väsinud ja tüdinud (magasin üsna mitmel ööl kehvasti), kuid nüüd, ma ei tea mis juhtus või muutus, aga enesetunne on väga hea, energiat on juurde tulnud ja elu on vägagi lill! Täna hommikul ärkasin ülesse ning sain aru, miks kõik räägivad, et naudi kuni saad! Neid hommikuid pole enam ilmselt palju kui saan magada nii kaua kui tahan, olla ise oma aja peremees. Samas saan aru, et raske on nautida kui enesetunne on kehva ja väsimus peal. Seetõttu ma eelmine nädal ei saanudki sellest lausest aru, mismõttes ma naudin, kuidas?? Õnneks viimaste päevadega on see muutunud ja olen hakanud tõesti nautima. 

Ma ei väsi kordamast kui nunnu ikka meie Fred on. Ükspäev Jarmoga arutasime, et ei tea kas teised kassiomanikud on ka nii uhked oma kassi üle nagu meie. 

Täna tegime spontaanse väljasõidu maale. Õigemini mul tuli mõte, et lähen maale (Jarmo ei viitsinud kaasa tulla) ja nii kui oma tänavast välja keerasin helistas Jarmo, et kuule, tule ikka tagasi, ma tulen ka kaasa. Ta vist ei julgenud mind üksi nii rasedana linnast välja lubada :D Igaljuhul oli tore päev ja nägin Sebastianit ka üle pika aja.

10-s nädal ja 40-s nädal. Ei mäletagi enam seda aega kui nii sale olin :P 40-daks nädalaks olen juurde võtnud +16kg, kõhuümbermõõt 98cm ja emakapõhjakõrgus 34cm. Tursed on endiselt alles, mõni päev vähem, teine päev jälle rohkem. Kõndimas üritan ikka iga päev käia, viimastel õhtutel on isegi Jarmo ennast välja ajanud. Täna oli muidugi nii suur tuul, et väga kaua ei suutnud väljas olla. 

Tegin täna kolleegidele nalja, läksin osakonda ''sünnitajate'' uksest ja teatasin, et ma tulin sünnitama, et mul siin rasedakaardis on kirjas, et täna on tähtaeg ja ma olen nüüd kohal. Hakkame sünnitama! Mind muidugi naerdi välja ja saadeti koju tagasi :D Nii need asjad vist ikka ei käi :D

Kui ma muidu ju planeerisin juba eelmine nädal ära sünnitada (yeah right keegi käsu peale sündima hakkab), siis nüüd olen loobunud sellisest mõtlemisest ja elu on palju lihtsam. Nüüd on see aeg, et ega üle 2 nädala ma enam rase naguinii ei ole ja see aeg lendab ju teadagi kui kiiresti. Esmaspäeval on mul veel arstiaeg ja ultraheli, muidugi ega see lapse kaaluprognoos ei anna mulle naguinii mitte midagi, aga huvi pärast võib ju teha. Mingitele kuupäevadele ma ka enam ei panusta, eks ta ise valib kuna tuleb. Fakt on see, et 1-se mai sisse ta enam ei mahu :D 

Olge mõnusad, nautige ning ärge elage oma elu keeruliseks!