Huhh, asjade pakkimine.. Ja kohalejõudmine.

Ütlen juba etteruttavalt ära, et kirjutasin seda postitust mitmes jaos...

Juba päevi olen ma mõelnud ja varunud asju mida reisile peaks kaasa võtma. Meie algne Türgi plaan langes ära ja läheme hoopis Mallorcale. Siiani oligi nagu mõte, et ah varsti lähme ja aega on, märkamatult ongi see kätte jõudnud ja vaatamata mu ettevalmistustele on ikkagi selline tunne, et on liiga palju ja samas pole piisavalt asju :D Nokk kinni, saba lahti! 

Endaga nagu suurt muret polegi, kuid Karli koti pakkimine tundub keeruline.  Olen ju esimest korda ema ja reisime ka esimest korda lapsega, kas ikka saavad kõik asjad, ehk peaks veel bodysid juurde panema jne, jne. 

Peale Kärdiga rääkimist (ta just tuli Mallorcalt) vaatasin oma kohvri kriitilise pilguga üle ja tegin seal inventuuri, ei ole ikka neid hilpe nii palju vaja...

Nii, aga mis ma siis Karlile kaasa pakkisin?

Lennukisse

Asjad pakkisin seljakotti, et oleks võimalikult mugav ja ei peaks käeotsas kotte tassima. 

4 mähet

Niisked salvakad+ desinfitseerivad salvakad, tavalised salvakad

1 aluslina (nii igaksjuhuks, üldiselt ta mujal kui kodus mähkimisalusel pikali ei püsi mähkmevahetuse ajal)

Varuriided (1pv body, püksid, sokid)

Kaelasall (nö ilalapp), pudipõll

Mänguasju (tegelusraamat, mingi närimisrõngas)

Tuubipüreed (4x90g puuviljapüreesid (Ellas kitchen/salvest)), riisigaletid

Joogipudel

Lutid

Tekike

Hügieen/apteek

Mähkmed (nr4 püksmähkmed). Võtsin väikse varuga, et ei peaks kohe poodi otsima minema ja, et tagasitulles oleksid ka ikka omad. 

4 ujumismähet (iseasi kas Karl ujuma üldse saab, sest meri on külm ja ma pole kindel kas bassein on meil soojendusega)

Niisked salvakad

Nurofen siirup (hetkel on hammaste tulek valusalt teemas)

Zyrtec tilgad (nii igaksjuhuks)

Flixotide inhaler piip (pulmicorti inhalatsiooni asemel)

Sudocrem

Päikesekreem (Babe SPF50)

Biodermi kreem (tal olid vahepeal karedad laigud jalgadel ja allergoloog soovitas seda kasutada)

Hambahari

Vannilina+ 2 väikest rätikut

Riided

4 pv body

4 lv body+ 2 T-särki

6 paari pikki pükse (4 paari retuuse, 2x dressid)

2 paari lühikesi pükse

2 pidzaamat

2 pusa

4 paari sokke

UV kaitsega rannakostüüm ja müts

Nokats

6 kaelussalli

Õhuke fliiskombe (nii igaksjuhuks kui peaks jahedam õhtu olema)

Sandaalid, tennised

Muu kraam

Käru (Mamas and Papas armadillo XT), jep käru jõudis päris napikalt kohale, 3h enne meie Tartust ärasõitu. 

Milupa head ööd puder. 

Mõned kõrred

Lusikas

Sinna minnes on Karlil seljas pikkade varrukatega body, dressid, sokid, ketsid, õhuke kilekas ja müts. 

Tundub jube palju asju, samas nagu ei ole ka. 

Tuubipüreesid võtsin väikese varuga kaasa, jälle sellel põhjusel, et ei peaks kohe poodi otsima minema. 

Kuna meie lend saab alguse Kaunasest (tahtsime otselendu), siis sõitsime esmaspäeva õhtul juba Valka, et Kaunasesse sõit oleks vähe lühem. 

Sõit läks üldjoontes üsna kenasti, koos pausidega läks 6h ajaliselt kokku. Mõned tunnid Karl magas ka ikka, kuid ärkvelolekus pidi temaga ikka tegelema ja rääkima. Lõpupoole väsis ta toolis istumisest üsna ära ja jauras ka natsa, kuid pidas siiski vapralt vastu. Mul pidas ka närv vastu :D 

Lennukisõit (3,5h) sujus seevastu väga hästi. Õhkutõusmisel ei teinud ta teist nägugi ja sõidu ajal chillis ja suhtles tagumise rea naistega :D Tund enne kohale jõudmist jäi ta magama ja maandumise magaski maha. 

Väike takistus ootas meid ees lennujaamas kui meie varem renditud autodega oli mingi jama, passisime seal lôpuks pea 1,5h. 

Igaljuhul oli super hea meel kohale jõuda, sest pm terve päeva me trippisime ja sõitsime ringi. Karl oli õhtuks üliväsinud ja peale oma ööputru ta lihtsalt nõudis magama. 

Ma kartsin vist selle sõiduga hullemat, nüüd õhtul võin öelda, et polnud hullu midagi. Näis mis nädal toob ;) 

Meie renditud maja on ka ülišheff ja üldse tõotab tulla mõnus puhkus :)

Hetkel tõmban otsa kokku ja liitun meie vahva reisiseltskonnaga aeda... No, ja nälg ka näpistab :)

Tervitused Mallorcalt!

Niisama lobajuttu

Käisime täna  Karliga füsioterapeudi juures, iga kord sinna minnes ma mõtlen, et miks me üldse seal käime?! Otseselt nagu midagi ei teha, iga kord vaadatakse oskused üle, kiidetakse, et väga hästi ja siis kutsutakse mingi aeg tagasi. Üritasin meenutada, et miks meid sinna üldse saadeti, vist sellepärast, et Karl kosus esimestel kuudel nii usinalt ja 3 kuuselt ei olnu sammurefleksi, no aga ei peagi ju :D Igaljuhul täna oli sama lugu, rääkisin ära mida kõike Karl oskab, arst tuli ka, jälgis kõike, kiitis ning uuris mis plaan meil on? Ütlesin, et kui kõik hästi, siis ilmselt me ei pea rohkem tagasi tulema. Ei peagi!
Karl siis teeb kõike mida tema ealine tegema peab, oldi rahul, et sammud tulevad täistallal ning üleüldse teeb ta asju rahulikult ja üsna õigesti. Ainuke mure on hetkel tema istumine, nimelt on ta hakanud W-asendis istuma. W-iste on selline istumisasend, kus lapse jalad on põlvest painutatud ja pepu toetub maha kahe jala vahele. Sellises asendis asetsevad jalad W tähe kujuliselt ja sellepärast ka selline nimetus. Õnneks Karl ei istu selles asendis pikalt, vahest mänguhoos jääb. Samas viimasel ajal järjest rohkem olen teda selles asendis märganud. Igaljuhul üritan seda välja juurutada.
Miks ei ole selles asendis istumine hea?  Tagajärjeks võivad tekkida nõrgad kehatüvelihased, rühiprobleemid, kõnnil ja seismisel on lapse pöiad sissepoole pööratud asendis jne.

Karli esimene tutvumine muruga.

Lenna sünnipäeval

 

Lenna sünnipäeva aftekas :D

Nüüdseks on nats üle nädala möödas kui hakkasin Karli öisest söömisest võõrutama. Esimesed kolm ööd tegi ta ärgates korralikku kisa ja oli üsna keeruline teda magama saada. Kõndisin ja kussutasin teda mööda tuba ringi, vahelduva eduga lausa paar tundi. Ahjaa, esimesel kahel ööl tegeles esimesel poolel Jarmo temaga. Kui kisa läks liiga suureks siis sekkusin. Ausaltöeldes erilist effekti selles ei näinud, sest tundus, et Karl lihtsalt otsis mind ja sellepärast ei jäänud magama. Kui ma lõpuks tulin, siis rahunes.  

Edasi olid mõned ööd juba päris head, ta küll ärkas nendel kellaaegadel nagu ikka, kuid jäi ise väikse jorinaga magama. Nüüd viimased 2 ööd on jälle üsna kehvad olnud. Uni on rahutum ja ma ei teagi, tundub, et jälle hambad teevad häda. Vahepeal oli nendega juba üsna rahulik. Täna öösel ma mõtlesingi, et appi, kas kõik algab otsast peale?! Lõpuks kui ta oli pea 2h jauranud, siis nats peale kolme andsin ikkagi rinda  + valuvaigistit. No ja siis magas hommikul poole kaheksani nagu kott. 

Vahest teeb see öine jant nii õnnetuks, et kaua veel, miks ta ei maga, kuna ma ise saan normaalselt magada jne, jne. Samas eks see kõik ole ju mööduv ja tegelikult ei ole asi üldse nii hull, ma tean, et on ka hullemaid variante (Saana, nendel öödel mõtlen ma alati sinu peale :).

Jarmo muidugi arvab ikka, et raudselt on Karl näljane ja peaks pudelit pakkuma. Seda ma siiski ei usu ja pudeli peale ma kohe kindlasti ei taha teda panna, siis hakka mingi hetk pudelist võõrutama, no thanks!  Veepudel on tal alati kõrval ja selle saab ta ka ise kätte vajadusel. Pigem tal ongi see harjumus, et ärgates saab kohe tissi. Tegelikult on asi ikka paremuse poole läinud ja ma ei saa kurta, lihtsalt kui on paar kehvemat ööd jutti..süüdistan neis hambaid! Nagu ikka :D

Väga positiivne on ka see, et peale öiste söötmiste vähendamist on ta hakanud päeval palju paremini sööma. Võib öelda, et ta sööks igal ajal. Tema ees enam süüa ei saa, hommikuti kui tulen kööki süüa valmistama, siis ta on pm kohe mul jala küljes kinni ja nõuab oma osa. 

Järgmine nädal sõidame üle pika aja perega puhkama. See saab üsna põnev olema, sest Karlil tuleb esimene lennukireis. Paras peavalu on nende asjadega, et mida kaasa jne. Nimekirjad on juba tehtud ja kui kellegil huvi on, siis võin ka siia mingi hetk listi üles panna meie reisi ettevalmistustest. 

Praegu on suur mure kergkäruga mida reisile kaasa võtta, mingi hetk müüsin ma kergkäru maha (quinny zapp xtra2), sest Karlile ei meeldinud seal istumisosas üldse. Peale müüki võtsin ma nö kergkäruks maale ostetud Emmaljunga Scootri, kuid kergkäruks see siiski ei sobi. Vanker ise on muidu super ja mulle väga meeldib, kuid poeskäikudeks ja reisimiseks siiski liiga suur. Nii läks ka see müüki ning tellisin uue kergkäru (Mamas and Papas Armadillo XT). Praegu on näpud pihus, et see ikka enne meie reisi kohale jõuaks. 

Nii, boss ärkas mul üles ja ega enam pikka juttu teha saa, ta on ka üsna suur tehnikahuviline ja arvutit näidata ei tohi. 

Eelviimane ehk 11

Hei, hei! Nagu näha, siis juba pikemat aega on siin tühjus olnud. Taaskord oli Hiie-Liin see kes mind kirjutama utsitas, ta on vist ka ainus lugeja siin :D
Ma olen vist nii laisk inimene, et vabad momendid kulutan koristamise ja muude toimetuste peale kui blogile. Okei, kui nüüd päris aus olla, siis 1 korra saatsin ma koristamise pikalt, saatsin Karli koos Jarmoga välja ja ise sättisin ennast mugavalt diivanile ja vaatasin seriaali. Vahelduseks oli päris tore nii.
Aga mis siis vahepeal toimunud on? Karl sai 10-ne kuuseks ja üsna pea tuli ka 11-nes kuu. Vahepeal oli ta üsna tõsiselt haige ja ütleme nii, et päris rasked ja kurnavad 1,5 nädalat olid need. Algas kõrge palavikuga (39,6), mis ei allunud väga antipüreetikumidele (palavik langes ravimitega 38C peale), siis tekkis nohu ja muud nagu polnudki. Neljandal päeval palavikku polnud kuid leppisime ikka perearsti visiidi kokku, et enne pühi kõrvad ja kopsud lasta üle vaadata/kuulata. Üks palavikuvaba päev oli lihtsalt lootuse üles kruttimine, et haigus on seljatatud, viiendal päeval tõusis jälle kõrge palavik ning järgmisel päeval perearsti juures selgus, et tal on kõrvapõletik (CRV tõusnud polnud), pandi peale ab ravi kuna palavikuperiood oli selleks ajaks pikk olnud. Lisaks määrti veel Zyrtec, et ninalimaskesta turset vähendada. Peale 3-dat doosi ab-d kadus palavik ja hakkas nagu paremuse poole minema. Aaga, peale teist päeva antibiootikumide võtmist tekkis kehale lööve, mõtlesin juba, et kas lisaks kõrvapõletikule oli tal ka see kurikuulus 3päeva palavik??! Igaljuhul see lööve tegi natukene nõutuks, kuid jäin ootavale seisukohale. Järgmisel päeval oli lööve veel hullemaks läinud ja siis ei andnud enam rahu ning otsustasin EMO-s ära käia (pühapäevane päev ja perearstile ei oleks saanud). Seal siis arvati, et see on antibiootikumi allergia (amoxillin), anti dexamethasoni (hormoon, mis vähendab allergilisi sümptomeid) ning vahetati ab välja. Paari päevaga kadus kehalt lööve ja Karl sai terveks. Lisaks haigusele lõikus tal samal nädalal 3 hammast ning see lööve ilmselt sügeles ja tegi Karli äärmiselt jonnakaks. Oli hull nädal, kuid õnneks on see seljatatud.

11 kuune Karl on muidu igati asjalik ja tore noormees, teeb kõike mida üks tema ealine poisiklutt tegema peab.
* Käputab nii, et pükste põlved on aukus.
* Teeb toe najal külgsammu, kui unustab, siis seisab ka ilma toeta.
* Plaksutab, lehvitab.
*  Oskab ronida diivanile ja noh, igale poole kuhu vaja.
* Teab mida tähendab ´´pepu ees´´ maha tulek ja praktiseerib seda usinalt.
* Suus on 7 ilusat, kuid valuga tulnud hammast.
* Meeldivad raamatud, oma pehmest raamatust tunneb ära lamba ja liblika.
* Mänguasjadest meeldivad veel küpsisetünn ja puidust motoorikakeskus. Loomulikult meeldivad ka kõik muud ´´mitte mänguasjad´´ (kassi lelud, potid jm sööginõud)
* Meeldib teha kappides ja sahtlites inventuuri, ´´aitab´´ mul alati koristada (tolmuimeja on lemmik).
* Kui on hädas, siis ütleb ´´emmää´´, ma arvan, et ta mõtleb mind aga kes teab, muul ajal ta seda öelnud pole. Kui midagi ei sobi, siis ütleb ´´ ei taa´´. Näljaga söögitoolis pudrukaussi nähes ütleb ´´annaa, annaa´´. Kuke kohta ütles ükspäev ´´õkk´´. Võibolla ma kujutan kõiki neid sõnu ette aga nii on mulle tundunud :D
* Söömisega on mõni päev head lood, teine päev ei sobi jälle midagi. Meeldib rohkem ´´päris´´ söök (olen aurutanud kangideks lõigatud juurvilju, lihapallid, kanafilee jne) ja ise süüa kui lusikaga püreed saada. Samas tuubist süües läheb ka kõik enamasti peale, kui proovin lusikaga anda, siis ei sobi.
* Lemmikud on toores porgand ja vesi.
* Rinnapiima saab veel õhtul magama minnes ja varahommikul. Enne haigust hakkasin öisest söömisest võõrutama ja läks juba päris hästi, kuid haigusega olime nullis tagasi. Päeval ei ole ta enam pea 2 nädalat rinda saanud ja öist söötmist hakkasime reedest võõrutama.
*Koduse kaalumise ja mõõtmise tulemuseks saime 10 700g ja 78 cm.

11-dat minisünnat aitas Karlil tähistada naabripoiss Gregor Henri (vanusevahe on neil 10 kuud). Praegu tundub see vanusevahe suur aga küll Gregor Henri järgi kasvab ;)

Viimase nädalaga on tekkinud Karlil halb komme. Nimelt uniseks jäädes hakkab vankris ennast pulka viskama ja ei sobi talle enam seal, kui välja teda ei võta, siis näitab kõigile kui kõvasti ta karjuda oskab. Pean temaga koguaeg rääkima, et mõtted vankrilt mujale viia. Vahest kõnnin parkiva rekka kõrval edasi tagasi ja räägin muudkui: auto, suur auto jne. Siis ta süveneb sellesse ja jääb magama. Ükspäev kõndisin töötava kopa läheduses ja samamoodi rääkisin ja kirjeldasin talle seda.Mõni võib muidugi mõelda, et imelik inimene, vankriga kuskil rekka kõrval, aga no mis sa teed.Paar korda on juhtunud ka nii, et mu pingutused ei kanna vilja ja peame koju tagasi minema. Nagu juhtus täna..

Karlil on siin meie kandis päris mitu sõbrantsi. Lennaga on ta ilmselt kõige rohkem mänginud. Nii vahva on vaadata, et iga korraga muutuvad nad järjest sotsiaalsemaks, suhtlevad omavahel, vahest jagavad asju, vahest kisuvad aga üldiselt tundub, et klapp on neil hea.

Karli esimene mänguväljaku kogemus. Tundus, et meeldis ja ilmselt suvel hakkame seal üsna palju aega veetma.

 

 Juba paari nädala pärast ongi Karlil PÄRIS esimene sünna. Nii vahva ikka. Mõtlesin tükk aega, et kas pidada, kus pidada, suurelt, väikselt? Lõpuks panin ikka ühe mängumaa kinni ja kutsume kõik korraga. Kodus jääb kitsaks ja mitmes jaos ma lihtsalt ei viitsi pidada. Lapse sünnipäeva planeerimine tundub raskem olevat kui enda oma. Nali naljaks aga nii see tundub olevat :D

Viimaseks minikaks tellisin prooviks Assor kondiitrist sefiiritordi ja see oli üli maitsev, niiet sünnaks tuleb ka sefiirikas. Karlil on muidugi suht suva sellest aga emale sefiir väga maitseb :D Olen ma kunagi enne enda sünnipäeva proovitorti tellinud? Ei! :D

Aitab vist selleks korraks :)

ÜHEKSA

Võiks ju jälle heietama hakata, et alles ta oli beebi jne, jne. Tõesti, aeg lendab! Nüüdseks olen ma juba tervelt aasta olnud kodune ja ilmselt aastake veel (hetkeseisuga ei plaani see aasta tööle minna). Viimasel ajal on tekkinud küll suurem huvi töö vastu, kogeda rohkem adrenaliini jne, kuid küll jõuab. See nädal nägin trennis ühte tuttavat ja ta uuris, et kuidas see kodune elu siis on ka, igav nagu ei ole? Kui aus olla, siis polegi nagu aega igavust tunda..no ja kui tõesti tundub, et on igav, siis tuleb mõnel sõbrannal natist kinni võtta, külla kutsuda või välja jalutama mina, no mida iganes..

Mõned päevad tagasi täitus tõesti Karlil üheksas elukuu. Teeb ta kõike mida üks temaealine tegema peab. Roomab ja käputab segamini (oleneb kui kiire sihtpunkti jõudmisega on). Kui on väga kiire, siis liigub edasi roomates, kui aega jagub, siis käputab. Ajab ennast järjepidevalt püsti ja ronib igale poole peale (täna vallutas telekakapi). Enamasti suudab seisvast asendist ilusti istuli maha minna, kui jääb hätta, siis teeb kisa-niisama uisapäisa ei rapsi. Üleüldiselt on ta üsna asjalik, kui hea tuju ja mingeid häirivaid faktoreid pole (süüdistan kõiges hambaid), siis võib ta tükk aega oma mängunurgas asjatada. Praegune hitt on küpsisetünn ja puidust kast kuhu saab nendega kaasasolevaid klotse sisse panna, välja võtta ja jälle sisse panna jne jne. Peale seda kui tõstsin Karli raamatud mängukastist riiulisse on ka need huvi hakanud pakkuma, päevas paar korda ta neid ikka ´´loeb´´ seal.
Hambaid on endiselt 2, ma ei jõua ära oodata kuna need teised sealt välja tulevad (2 aastat pidi minema?:D). Tegelikult tahaks lihtsalt öösiti nornaalselt magada, ma oleks väga õnnelik kui saaks 4h järjest magada aga see tundub hetkel võimatu. Kehvematel öödel ärkab ta iga tunni järel, parematel 2-2,5h järel. Ta tegelikult ei ärka, vaid vigiseb läbi une ja siin ei aita lutt ega midagi-tissi tahab! Ma vahepeal mõtlesin, et hakkan öisest rinnast võõrutama (samas praegu pole vist hea aeg kui need hambad teevad häda). No igaljuhul tegin proovi, pakkusin hoopis vett talle. Öösel veepudelit saades kaanis ta korralikult aga magama jäämise asemel ta hoopis elavnes, magamisest polnud haisugi. Kui ta oma isu täis jõi, siis tahtis ikka tissi, lutt ka ei sobinud, see lendas kaarega seljataha ja nii ma siis alla andsin- peale 40 minutit üritamist. Rohkem pole proovinud.. Ma vist loodan ikka, et kui need 4 hammast ülevalt välja tulevad, siis läheb elu ilusamaks (saan öösel magada ja Karl hakkab jälle omas voodis magama)..no näis! Loodan lõpuni! Tegelikkus on vist see, et tuleb ennast käsile võtta ja hakata harjutama/võõrutama..ootan siiski need hambad ära mis sealt igemest punnitavad, siis võtan ennast kokku..

Miks ma ei tohi selle koogiga mängida? Mõtleb Karl, kes sealt juba tüki krapsas. 

NB! Koogi küpsetas Jarmo!

 

Käisime perearsti juures 9-da kuu visiidil. Uue jälgimiskava järgi kontrollitakse 9-dal elukuul hemoglobiini, see oli Karlil korras. Kaal: 10 640g ja pikkus 75,5 cm. Kuuga on kaalust juurde võtnud ainult 40g ja pikkus püsib ka sama.  Vähese kaalutõusu pärast hetkel muret tundma ei pea, kuna ta alguses tõttas kasvukõverast natukene ette, siis nüüd hakkab vaikselt tagasi keskmise lapse mõõtu minema. Samas see juurviljapüreede söömine on hetkel üks paras tsirkus. Mul vahest on juba lausa hirm selle lõunase söögikorra ees. Mõni päev on nii, et juba söögitooli pannes on kisa lahti. Täna keetsin lihtsalt kartulit ja porgandit, andsin talle need ette ja imekombel neid sõi. Hakkangi vist edaspidi nii katsetama. Samas need püreed millel on tükid sees, neid ta ei söö. Alla ma ei anna ja eks katsetan edasi nende söökidega. Ahjaa, Jarmoga sööb Karl palju paremini kui minuga, but why?

Kindlasti oli veel asju millest tahtsin kirjutada, kuid hetkel on mõtted juba magamise peale rännanud...

Niisama juttu sekka..

Vahepeal on kätte jõudnud veebruarikuu, välja vaadates tundub muidugi nagu oleks aprill. Mulle see lumi ja väikene miinuskraad isegi meeldis. Praegust välja minnes ei oskagi nagu seisukohta võtta, kas panna paksult riidesse, kummikud jalga, talvesaapad?? Kord sajab lund, vihma, siis puhub tornaado. No see selleks. Viimane nädal polegi nagu suurt väljas kõndinud, sest Karl ei maga enam vankris kuigi pikalt. Kui see jant algas, siis arvasin, et asi on selles, et ta on harjunud esimest und tegema toas, kuid ei, varem magas ta teise une koguaeg väljas ja nüüd enam ei sobi, 35-40 min ja silmad lahti. Toas aga magab 1,5-2h. Siinkohal ma ei hakka teda kiitma, sest teadavärk mis siis juhtub. Mul on hea meel, et ta teeb nüüd 2 und päevas, ta puhkab selle 2 unega ennast palju paremini välja ning jaksab üleval olla ja omaette toimetada (jah, kui just hambad häda ei tee). Samal ajal saan ise koduseid asju toimetada. Öödest ma ei hakka rääkimagi, need on endiselt segased.

Üks päev käisime Karliga Lennal ja Liinal külas. Nagu pildilt näha, siis jagavad sõbralikult asju :D. Tegelikult hetkel nad suurt koos ei mängi veel, kuid harjutamine teeb meistriks :)

Tegin üks päev ahjus ühepajatoitu ning panin Karlile ka eraldi nõudesse, sest maitsestasin ´´suurte´´ söögi soola ja chilli explosioniga. Vahepeal ta totaalselt streikis minu tehtud söökide vastu, kuid seda ta isegi sõi, järgmisel päeval enam ei kõlvanud. Pean vist Jarmot hakkama lõuna ajal koju kutsuma-temaga sööb Karl väga hästi.
Retsept on iseenesest lihtne: kartul, porgand, kaalikas, kapsas, kalkunihakkliha (praetud sibula ja küüslauguga), maitsestatud soola, chilli explosioni ja nats tüümianit.

Eks ikka, kui Hiie-Liin on Tartus, siis tuleb meil koos trenni ka minna. Me ei ole vist kunagi niisama kuhugi kohvitama läinud, ikka trenni või siis niisama istume meil. Igaljuhul oli tore!

Juba tükimat aega olin mõelnud, et tuleb ikka Kärdi jumping ära proovida. Ta kutsus mind juba siis kui rase olin (üsna alguses), kuid siis nagu ei tahtnud kuidagi sinna karglema minna. Igaljuhul nüüd sai ära käidud ja mulle täitsa meeldis! Eks läheb aega, et kõigele päris pihta saada. Kohati tegin mingit oma kava ja karglesin muusikast mööda, kuid pole hullu :D Esimese korra kohta läks siiski hästi ning pidasin lõpuni vastu. Kella järgi oli mul max pulss 203xmin ja keskmine pulss 175xmin. Vähe kõrge see pulss on, kuid see pidavat olema minu eripära (kõik vastavad uuringud on tehtud). Kordagi ei hakanud paha või pistma ning hingetuks ka ei hüpanud.
Soovitan kõigile külastada Healthy attitude fitclubi ning ofc treener Kärti! ;)

 

Meie vahva jumpingu punt

Hõbelusikas 2015

Eile käisime vallavanema vastuvõtul. Kuna kokku koondati terve aasta lapsed, siis kartsin, et see vastuvõtt venib jube pikale. Õnneks läks väga kiiresti. Kokku sündis eelmine aasta meie valda 116 last! See pidi läbi ajaloo olema rekordarv. Aga pole ime, eelmise aastaga kolis siia ju meeletult palju noori peresid. Lapsed kutsuti kuude kaupa ette ja alustati noorimatest ehk detsembris sündinud lastest. Mina isiklikult vist 3-4 nädalase lapsega poleks sellisele suurele vastuvõtule läinud, kuid eks see ole igaühe oma asi. Kingituseks anti nimeline hõbelusikas ja raamat ´´Pisike puu´´. Koogile ja kohvile me edasi ei jäänud ning peale kingi kättesaamist läksime üsna pea koju ära. Enamasti läksidki kõik kohe ära, sest saal jäi järjest hõredamaks. Samas arusaadav, kindlasti oli paljudel sellel ajal uneaeg ja lapsed väsivad suures rahvamassis palju kiiremini. Üldiselt oli tore üritus :)

Ainult majandaks!

 

See nädal külastasid meid veel Mann ja Sebastian. Sebastianil ja Karlil on vanusevaheks 6 kuud ning hetkel nad veel koos ei mängi, kuid lärmi oli siiski omajagu. Karl valas nii mõnegi pisara Sebastiani pärast (kas siis lükati ta ümber või võeti mänguasi käest), see on ju tüüpiline, et kui üks mängib mingi asjaga, siis on teisel ka seda sama asja vaja. Ühel päeval pidi õde minema kooli asju ajama ja ma jäin siis kahe põnniga üksi. Sättisin küll nii, et Karl magab, kuid nagu kiuste tegi ta ekstra lühikese une. Alguses oli täitsa okei, kuid mingi hetk kui Sebastian hakkas oma emast puudust tundma, tegi ta maailma õnnetumat nägu, millele järgnes üli hale ja peenike nutt..no siis läks asi käest. Mulle oli seltsiks ka meie naabrinaine, kuid noh, kumbki nuttev laps ei olnud nõus tema sülle minema. Kuna Sebastian nutab üsna kiledalt (Karl pole harjunud suure lärmiga), siis arvas Karl, et oleks ka tark oma tunded valla lasta. Ja nii nad siis nutsid, üks ühe põlve peal ja teine teisel. Oli tükk tegu, et neid maha rahustada, lõpuks see õnnestus, kuid kõrvad kumisesid veel tükk aega. Igaljuhul kui keegi planeerib väikese vanusevahega lapsi, siis proovige enne kellegi lapsi hoida :P

Ilusat nädalavahetuse lõppu!

Kaheksa

Taaskord ma hilinen paar nädalat selle postitusega. No mis seal ikka! Karl on juba paar nädalat olnud 8 kuune. Ööd on endiselt nagu ameerika raudtee, okei, nii hull siiski asi pole. Mõni öö on normaalne, siis jälle natukene kehvem. Minu enesetunne on siiski natukene parem ja sellist rampväsimust igapäevaselt enam pole.

Karl endiselt roomab, käputama pole veel läinud, kuid vaikselt harjutab (asendi võtab sisse, edasi ei liigu). Sama usinalt üritab ta ennast ka püsti ajada, hetkel piirdub õnneks põlvede peal seismisega. Kuna meil on mööbel üsna madal elutoas, siis see on ideaalne kõrgus enda püsti tõmbamiseks (kõikide Karli vanuste beebide lemmik mööbel:). Hambaid on ka endiselt 2. Tundubki, et ega vahepeal suurt muutunud pole, samas iga päev ta muutub ja areneb ju.
Arstivisiidil sai Karl oma viimase B hepatiidi vaktsiini ning tegime vajalikud kaalumised/mõõtmised. Kaalust ta polnud ka seekord suurt midagi juurde võtnud (+160g) ning pikkusega sama lugu (+0,5cm). Kaalub ta hetkel 10 600g ja on 75,5 cm pikk. Ringi rahmeldab ta mehemoodi ja mina muretsemiseks põhjust ei näe.
Putrusid sööb ta isuga, kuid ''soolaste'' püreedega on väike error peal. Nüüd vaikselt hakkab asi paremuse poole minema, muutsin natukene lõunasöögi aega. Varem andsin enne lõunaund, nüüd annan vahetult peale lõunaunest ärkamist ja asi edeneb. Väga meeldib talle kurki närida ja vesi on endiselt ''kirss tordi peal''.
Lemmikuteks mänguasjadeks on praegu igasugused tornid või üksteise peale laotavad asjad ning tolmuimeja toob alati hea tuju.
Päevakava on meil nii nagu varem, unegraafik on nihkunud natukene ettepoole, kuid üldpilt on endine.
Üsna suured probleemid on meil võõristamisega, ma siiski loodan, et see on lihtsalt üks periood. Olime nädalavahetusel maal ja esimesel päeval ei saanud ma hetkekski teda üksi jätta, kohe oli kisa lahti. Teisel päeval oli juba natukene parem, kuid kuni lõpuni välja ta päris ära ei harjunud ja ma pidin ikka läheduses püsima.

Sünnipäeva puhul tegime Karliga väikese kelguringi. Kuna miinuskraadid olid üsna krõbedad, siis pikalt niisama väljas ei olnud. Lõunauned on ta ikka iga ilmaga väljas maganud. Tal on seal vankris ikka päris mõnus ja soe olla. Ise ka soojalt riides ja asi see siis -25 kraadiga välja minna on (tuulevaiksel päeval). Mingi hetk kui temperatuur juba tõusis natukene (-12 kraadi oli tol päeval), mõtlesin endamisi, et oh täitsa kevadine värk juba. No kaua ma seal väljas ei olnud, tuul oli nii külm ja lõikav, et igasugune väljas kõndimise isu kadus ära, igatsesin kohe seda ilusat päikesepaistelist -25 kraadist ilma. Ega nende suurte miinuskraadidega kedagi väljas ei näinudki, mõned üksikud julged olid :P

Lume saabudes tegin ka ise aasta esimesed liud ära, nüüd tükiks ajaks rahu majas :P

Seni kuni seda lund on, nautige aga talverõõme! Ma näiteks üritan suusad välja ajada ;)