Tuesday, February 2, 2016

Niisama juttu sekka..

Vahepeal on kätte jõudnud veebruarikuu, välja vaadates tundub muidugi nagu oleks aprill. Mulle see lumi ja väikene miinuskraad isegi meeldis. Praegust välja minnes ei oskagi nagu seisukohta võtta, kas panna paksult riidesse, kummikud jalga, talvesaapad?? Kord sajab lund, vihma, siis puhub tornaado. No see selleks. Viimane nädal polegi nagu suurt väljas kõndinud, sest Karl ei maga enam vankris kuigi pikalt. Kui see jant algas, siis arvasin, et asi on selles, et ta on harjunud esimest und tegema toas, kuid ei, varem magas ta teise une koguaeg väljas ja nüüd enam ei sobi, 35-40 min ja silmad lahti. Toas aga magab 1,5-2h. Siinkohal ma ei hakka teda kiitma, sest teadavärk mis siis juhtub. Mul on hea meel, et ta teeb nüüd 2 und päevas, ta puhkab selle 2 unega ennast palju paremini välja ning jaksab üleval olla ja omaette toimetada (jah, kui just hambad häda ei tee). Samal ajal saan ise koduseid asju toimetada. Öödest ma ei hakka rääkimagi, need on endiselt segased.
Üks päev käisime Karliga Lennal ja Liinal külas. Nagu pildilt näha, siis jagavad sõbralikult asju :D. Tegelikult hetkel nad suurt koos ei mängi veel, kuid harjutamine teeb meistriks :)
Tegin üks päev ahjus ühepajatoitu ning panin Karlile ka eraldi nõudesse, sest maitsestasin ´´suurte´´ söögi soola ja chilli explosioniga. Vahepeal ta totaalselt streikis minu tehtud söökide vastu, kuid seda ta isegi sõi, järgmisel päeval enam ei kõlvanud. Pean vist Jarmot hakkama lõuna ajal koju kutsuma-temaga sööb Karl väga hästi.
Retsept on iseenesest lihtne: kartul, porgand, kaalikas, kapsas, kalkunihakkliha (praetud sibula ja küüslauguga), maitsestatud soola, chilli explosioni ja nats tüümianit.
Eks ikka, kui Hiie-Liin on Tartus, siis tuleb meil koos trenni ka minna. Me ei ole vist kunagi niisama kuhugi kohvitama läinud, ikka trenni või siis niisama istume meil. Igaljuhul oli tore!
Juba tükimat aega olin mõelnud, et tuleb ikka Kärdi jumping ära proovida. Ta kutsus mind juba siis kui rase olin (üsna alguses), kuid siis nagu ei tahtnud kuidagi sinna karglema minna. Igaljuhul nüüd sai ära käidud ja mulle täitsa meeldis! Eks läheb aega, et kõigele päris pihta saada. Kohati tegin mingit oma kava ja karglesin muusikast mööda, kuid pole hullu :D Esimese korra kohta läks siiski hästi ning pidasin lõpuni vastu. Kella järgi oli mul max pulss 203xmin ja keskmine pulss 175xmin. Vähe kõrge see pulss on, kuid see pidavat olema minu eripära (kõik vastavad uuringud on tehtud). Kordagi ei hakanud paha või pistma ning hingetuks ka ei hüpanud.
Soovitan kõigile külastada Healthy attitude fitclubi ning ofc treener Kärti! ;)
Meie vahva jumpingu punt

No comments:

Post a Comment