ÜHEKSA

Võiks ju jälle heietama hakata, et alles ta oli beebi jne, jne. Tõesti, aeg lendab! Nüüdseks olen ma juba tervelt aasta olnud kodune ja ilmselt aastake veel (hetkeseisuga ei plaani see aasta tööle minna). Viimasel ajal on tekkinud küll suurem huvi töö vastu, kogeda rohkem adrenaliini jne, kuid küll jõuab. See nädal nägin trennis ühte tuttavat ja ta uuris, et kuidas see kodune elu siis on ka, igav nagu ei ole? Kui aus olla, siis polegi nagu aega igavust tunda..no ja kui tõesti tundub, et on igav, siis tuleb mõnel sõbrannal natist kinni võtta, külla kutsuda või välja jalutama mina, no mida iganes..

Mõned päevad tagasi täitus tõesti Karlil üheksas elukuu. Teeb ta kõike mida üks temaealine tegema peab. Roomab ja käputab segamini (oleneb kui kiire sihtpunkti jõudmisega on). Kui on väga kiire, siis liigub edasi roomates, kui aega jagub, siis käputab. Ajab ennast järjepidevalt püsti ja ronib igale poole peale (täna vallutas telekakapi). Enamasti suudab seisvast asendist ilusti istuli maha minna, kui jääb hätta, siis teeb kisa-niisama uisapäisa ei rapsi. Üleüldiselt on ta üsna asjalik, kui hea tuju ja mingeid häirivaid faktoreid pole (süüdistan kõiges hambaid), siis võib ta tükk aega oma mängunurgas asjatada. Praegune hitt on küpsisetünn ja puidust kast kuhu saab nendega kaasasolevaid klotse sisse panna, välja võtta ja jälle sisse panna jne jne. Peale seda kui tõstsin Karli raamatud mängukastist riiulisse on ka need huvi hakanud pakkuma, päevas paar korda ta neid ikka ´´loeb´´ seal.
Hambaid on endiselt 2, ma ei jõua ära oodata kuna need teised sealt välja tulevad (2 aastat pidi minema?:D). Tegelikult tahaks lihtsalt öösiti nornaalselt magada, ma oleks väga õnnelik kui saaks 4h järjest magada aga see tundub hetkel võimatu. Kehvematel öödel ärkab ta iga tunni järel, parematel 2-2,5h järel. Ta tegelikult ei ärka, vaid vigiseb läbi une ja siin ei aita lutt ega midagi-tissi tahab! Ma vahepeal mõtlesin, et hakkan öisest rinnast võõrutama (samas praegu pole vist hea aeg kui need hambad teevad häda). No igaljuhul tegin proovi, pakkusin hoopis vett talle. Öösel veepudelit saades kaanis ta korralikult aga magama jäämise asemel ta hoopis elavnes, magamisest polnud haisugi. Kui ta oma isu täis jõi, siis tahtis ikka tissi, lutt ka ei sobinud, see lendas kaarega seljataha ja nii ma siis alla andsin- peale 40 minutit üritamist. Rohkem pole proovinud.. Ma vist loodan ikka, et kui need 4 hammast ülevalt välja tulevad, siis läheb elu ilusamaks (saan öösel magada ja Karl hakkab jälle omas voodis magama)..no näis! Loodan lõpuni! Tegelikkus on vist see, et tuleb ennast käsile võtta ja hakata harjutama/võõrutama..ootan siiski need hambad ära mis sealt igemest punnitavad, siis võtan ennast kokku..

Miks ma ei tohi selle koogiga mängida? Mõtleb Karl, kes sealt juba tüki krapsas. 

NB! Koogi küpsetas Jarmo!

 

Käisime perearsti juures 9-da kuu visiidil. Uue jälgimiskava järgi kontrollitakse 9-dal elukuul hemoglobiini, see oli Karlil korras. Kaal: 10 640g ja pikkus 75,5 cm. Kuuga on kaalust juurde võtnud ainult 40g ja pikkus püsib ka sama.  Vähese kaalutõusu pärast hetkel muret tundma ei pea, kuna ta alguses tõttas kasvukõverast natukene ette, siis nüüd hakkab vaikselt tagasi keskmise lapse mõõtu minema. Samas see juurviljapüreede söömine on hetkel üks paras tsirkus. Mul vahest on juba lausa hirm selle lõunase söögikorra ees. Mõni päev on nii, et juba söögitooli pannes on kisa lahti. Täna keetsin lihtsalt kartulit ja porgandit, andsin talle need ette ja imekombel neid sõi. Hakkangi vist edaspidi nii katsetama. Samas need püreed millel on tükid sees, neid ta ei söö. Alla ma ei anna ja eks katsetan edasi nende söökidega. Ahjaa, Jarmoga sööb Karl palju paremini kui minuga, but why?

Kindlasti oli veel asju millest tahtsin kirjutada, kuid hetkel on mõtted juba magamise peale rännanud...