Eelviimane ehk 11

Hei, hei! Nagu näha, siis juba pikemat aega on siin tühjus olnud. Taaskord oli Hiie-Liin see kes mind kirjutama utsitas, ta on vist ka ainus lugeja siin :D
Ma olen vist nii laisk inimene, et vabad momendid kulutan koristamise ja muude toimetuste peale kui blogile. Okei, kui nüüd päris aus olla, siis 1 korra saatsin ma koristamise pikalt, saatsin Karli koos Jarmoga välja ja ise sättisin ennast mugavalt diivanile ja vaatasin seriaali. Vahelduseks oli päris tore nii.
Aga mis siis vahepeal toimunud on? Karl sai 10-ne kuuseks ja üsna pea tuli ka 11-nes kuu. Vahepeal oli ta üsna tõsiselt haige ja ütleme nii, et päris rasked ja kurnavad 1,5 nädalat olid need. Algas kõrge palavikuga (39,6), mis ei allunud väga antipüreetikumidele (palavik langes ravimitega 38C peale), siis tekkis nohu ja muud nagu polnudki. Neljandal päeval palavikku polnud kuid leppisime ikka perearsti visiidi kokku, et enne pühi kõrvad ja kopsud lasta üle vaadata/kuulata. Üks palavikuvaba päev oli lihtsalt lootuse üles kruttimine, et haigus on seljatatud, viiendal päeval tõusis jälle kõrge palavik ning järgmisel päeval perearsti juures selgus, et tal on kõrvapõletik (CRV tõusnud polnud), pandi peale ab ravi kuna palavikuperiood oli selleks ajaks pikk olnud. Lisaks määrti veel Zyrtec, et ninalimaskesta turset vähendada. Peale 3-dat doosi ab-d kadus palavik ja hakkas nagu paremuse poole minema. Aaga, peale teist päeva antibiootikumide võtmist tekkis kehale lööve, mõtlesin juba, et kas lisaks kõrvapõletikule oli tal ka see kurikuulus 3päeva palavik??! Igaljuhul see lööve tegi natukene nõutuks, kuid jäin ootavale seisukohale. Järgmisel päeval oli lööve veel hullemaks läinud ja siis ei andnud enam rahu ning otsustasin EMO-s ära käia (pühapäevane päev ja perearstile ei oleks saanud). Seal siis arvati, et see on antibiootikumi allergia (amoxillin), anti dexamethasoni (hormoon, mis vähendab allergilisi sümptomeid) ning vahetati ab välja. Paari päevaga kadus kehalt lööve ja Karl sai terveks. Lisaks haigusele lõikus tal samal nädalal 3 hammast ning see lööve ilmselt sügeles ja tegi Karli äärmiselt jonnakaks. Oli hull nädal, kuid õnneks on see seljatatud.

11 kuune Karl on muidu igati asjalik ja tore noormees, teeb kõike mida üks tema ealine poisiklutt tegema peab.
* Käputab nii, et pükste põlved on aukus.
* Teeb toe najal külgsammu, kui unustab, siis seisab ka ilma toeta.
* Plaksutab, lehvitab.
*  Oskab ronida diivanile ja noh, igale poole kuhu vaja.
* Teab mida tähendab ´´pepu ees´´ maha tulek ja praktiseerib seda usinalt.
* Suus on 7 ilusat, kuid valuga tulnud hammast.
* Meeldivad raamatud, oma pehmest raamatust tunneb ära lamba ja liblika.
* Mänguasjadest meeldivad veel küpsisetünn ja puidust motoorikakeskus. Loomulikult meeldivad ka kõik muud ´´mitte mänguasjad´´ (kassi lelud, potid jm sööginõud)
* Meeldib teha kappides ja sahtlites inventuuri, ´´aitab´´ mul alati koristada (tolmuimeja on lemmik).
* Kui on hädas, siis ütleb ´´emmää´´, ma arvan, et ta mõtleb mind aga kes teab, muul ajal ta seda öelnud pole. Kui midagi ei sobi, siis ütleb ´´ ei taa´´. Näljaga söögitoolis pudrukaussi nähes ütleb ´´annaa, annaa´´. Kuke kohta ütles ükspäev ´´õkk´´. Võibolla ma kujutan kõiki neid sõnu ette aga nii on mulle tundunud :D
* Söömisega on mõni päev head lood, teine päev ei sobi jälle midagi. Meeldib rohkem ´´päris´´ söök (olen aurutanud kangideks lõigatud juurvilju, lihapallid, kanafilee jne) ja ise süüa kui lusikaga püreed saada. Samas tuubist süües läheb ka kõik enamasti peale, kui proovin lusikaga anda, siis ei sobi.
* Lemmikud on toores porgand ja vesi.
* Rinnapiima saab veel õhtul magama minnes ja varahommikul. Enne haigust hakkasin öisest söömisest võõrutama ja läks juba päris hästi, kuid haigusega olime nullis tagasi. Päeval ei ole ta enam pea 2 nädalat rinda saanud ja öist söötmist hakkasime reedest võõrutama.
*Koduse kaalumise ja mõõtmise tulemuseks saime 10 700g ja 78 cm.

11-dat minisünnat aitas Karlil tähistada naabripoiss Gregor Henri (vanusevahe on neil 10 kuud). Praegu tundub see vanusevahe suur aga küll Gregor Henri järgi kasvab ;)

Viimase nädalaga on tekkinud Karlil halb komme. Nimelt uniseks jäädes hakkab vankris ennast pulka viskama ja ei sobi talle enam seal, kui välja teda ei võta, siis näitab kõigile kui kõvasti ta karjuda oskab. Pean temaga koguaeg rääkima, et mõtted vankrilt mujale viia. Vahest kõnnin parkiva rekka kõrval edasi tagasi ja räägin muudkui: auto, suur auto jne. Siis ta süveneb sellesse ja jääb magama. Ükspäev kõndisin töötava kopa läheduses ja samamoodi rääkisin ja kirjeldasin talle seda.Mõni võib muidugi mõelda, et imelik inimene, vankriga kuskil rekka kõrval, aga no mis sa teed.Paar korda on juhtunud ka nii, et mu pingutused ei kanna vilja ja peame koju tagasi minema. Nagu juhtus täna..

Karlil on siin meie kandis päris mitu sõbrantsi. Lennaga on ta ilmselt kõige rohkem mänginud. Nii vahva on vaadata, et iga korraga muutuvad nad järjest sotsiaalsemaks, suhtlevad omavahel, vahest jagavad asju, vahest kisuvad aga üldiselt tundub, et klapp on neil hea.

Karli esimene mänguväljaku kogemus. Tundus, et meeldis ja ilmselt suvel hakkame seal üsna palju aega veetma.

 

 Juba paari nädala pärast ongi Karlil PÄRIS esimene sünna. Nii vahva ikka. Mõtlesin tükk aega, et kas pidada, kus pidada, suurelt, väikselt? Lõpuks panin ikka ühe mängumaa kinni ja kutsume kõik korraga. Kodus jääb kitsaks ja mitmes jaos ma lihtsalt ei viitsi pidada. Lapse sünnipäeva planeerimine tundub raskem olevat kui enda oma. Nali naljaks aga nii see tundub olevat :D

Viimaseks minikaks tellisin prooviks Assor kondiitrist sefiiritordi ja see oli üli maitsev, niiet sünnaks tuleb ka sefiirikas. Karlil on muidugi suht suva sellest aga emale sefiir väga maitseb :D Olen ma kunagi enne enda sünnipäeva proovitorti tellinud? Ei! :D

Aitab vist selleks korraks :)