2 kuud nagu naksti

Aeg ikka läheb maru kiiresti, vahepeal sai Karl meil 2 kuuseks ja Jarmol oli ka väike juubelike mida kodus pidasime. Suvi on ikka mõnus aeg, ilma küll pole olnud, kuid mulle meeldib, et kaua on valge ja päev on justkui pikem. Kuigi iga päev tundub mulle, et päev möödub täiesti märkamatult. Hommikul ärkame ja juba järgmine hetk on õhtu käes. Vahepeal meie reziim muutus ja Karl hakkas hiljem ärkama, nii 9.30-10.00 vahel, no loomulikult ma magan ka nii kaua kui võimalik. Seoses reziimi muutusega tundusid päevad mu jaoks veel lühemad.
Umbes nädal aega läks Karl ööunne juba 19-20 vahel ja magas ikka 9-10-ni. Õhtuti oli harjumatul palju vaba aega :D Nüüd on see ööune aeg nihkunud 20-21 vahele. Aga okei, mis ma ikka vatran siin nendest unedest :D

Fredi üks lemmikuid kohti on Karli lamamistool. Aegajalt tundub, et ta päriselt ka mõtleb, et see tool kuulub talle. Vahepeal kui Karl toolis chillib, siis Fred üritab teda sealt välja ''süüa'', käib ümber tooli ja nügib käpaga ja nii kui Karl on toolist läinud võtab Fred seal koha sisse. 

Makayla Design'i lehel olid soodukad ja tellisin Karli voodile voodipehmendused ja uue voodipesu, olen enam kui rahul! Ahjaa, väikse tekikese ka.

Mu armas kahekuune. Kuna samal päeval oli Jarmol ka sünnipäev, siis oli meil kodus topelt pidu. Muidugi külaliste saabumise ajaks magas Karl juba ööund ning peost polnud tal õrna aimugi. Aga tore oli meil ikka.

Karli 2. elukuu tähtsad numbrid:

Kaal: 7360g

Pikkus: 61, 5cm

Perearst oli tema kaalu üle ikka väga üllatunud, kui aus olla, siis ma ise olen ka. Poiss kosub väga kiiresti. Kuuga võttis ta üle 1700g juurde. Ma loodan, et edasi see kaal kasvab natukene aeglasemalt, sest varsti ei jõua ma teda enam kanda. Õnneks ta pole mul väga sülekas ja suudab ise ka ennast lõbustada. Muidugi kõige lõbusam on ta siis kui keegi temaga räägib ja arutab maailma asju, siis ta lõkerdab naerda ja jutustab ikka vastu ka. 

Tegin Karlile sünnipäevaks (ehk endale) toorjuustu-maasika koogi, päris hea sai! Nende kookidega peaks nüüd natukene piiri pidama, kui tahan oma vana vormi ikka tagasi saada. Vahepeal oli ikka hull magusanälg, nüüd õnneks pole see enam nii suur, kuid siiski. Täna Jarmo imestas ka, et varem ma ei söönud üldse nii palju magusat kui nüüd. Tuleb ennast käsile võtta!

Hetkel pole trennide osas ka suurt midagi rääkida, jõutrenni veel ei tee, kuid avasin rulluisuhooaja. Oi ma olin nagu väike laps kui esimest korda uisutama läksin, suu oli kõrvuni peas ja nautisin ikka sajaga. Järgmisest kuust läheb mul Myfitnessi kaart uuesti lahti ja plaan oleks vähemalt 3x nädalas jõusaalis käia. Juba natukene kibelen küll sinna, see aasta ju põhimõtteliselt ma polegi jõusaalis käinud ja ilmselt esimest korda minnes ongi ''esimese korra'' tunne peal, ehk siis, mitte kuskilt ei oska alustada. Okei, vast nii hull see asi ka pole, aga lihtne ei saa ka olema.