Nädalavahetus Iisakus

Aastatega on meil Kärdi ja Saanaga saanud traditsiooniks iga suvi käia Kärdi lapsepõlvekodus Iisakus. Tavaliselt tripime me mööda Ida-Virumaad ringi ja avastame uusi kohti, see aasta oli natukene rahulikum. Kuna meil on seltskonnas nüüd kaks pisemat liiget juures, siis olime paiksemad- jalutasime natukene Iisakus ringi ning chillisime aias. Eks kõik käis selle järgi kuidas Karlil ja Hugol tuju ja söögiaeg oli.

Mul on nii hea meel, et meil selline traditsioon on, iga aasta paneme juba kevadel kuupäevad paika, et ikka kindel värk oleks. Järgmine aasta saame juba rohkem ringi trippida, sest siis on Karl ja Hugo jalad alla saanud.

''Matkasime'' Iisaku vaatetorni. Sellel ajal läks isegi ilm üsna mõnusaks ja suviseks. Peale tornis käiku võtsime suuna Iisaku ''kaubanduskeskusesse'', et osta õhtuseks grilliks head ja paremat. 

Meie traditsiooniline pilt, ilma milleta me Iisakust ei lahku. Seekord siis viiekesi :)

Kandelina on üks suur abimees! Kodus meeldib Karlile oma lühikest und magada lamamistoolis, kuid külas olles on kandelina ka asja ära ajanud. Ainus miinus on see, et sooja ilmaga hakkab sellega üsna palav.

Õhtuks läks ilm kohe väga mõnusaks ja kolisime kõik toast välja. Kärt oli meil peakokk, põhimõtteliselt ta valmistaski kogu õhtusöögi, sest nii Saana kui mina tegelesime enamus aega lastega. Aitäh Kärdile maitsva söögi ja võõrustamise eest!

Peale grilli läks Saana oma perega Tallinna tagasi, sest Hugo on natukene kehva magaja ja nad ei riskinud ööseks Iisakusse jääda.

Peale grillimist sai saun valmis ning oli aeg sinna kolida. Samal ajal ärkas ka Karl üles ning nõudis süüa. Söötsin ta ära, panin ööune jaoks valmis ning võtsin ta sauna kaasa. Nii ta seal meiega chillis-oma vankrikorvis. Mingi aeg oli ta üleval ja uudistas ümbrust ning lõpuks magas nagu kott. Meie saunatasime ja lobisesime. Kesköö paiku otustasime Jarmoga, et aeg on magama minna ning läksime tuppa ära. Ise arvasin, et Karl ärkab kella 2 paiku ja tahab süüa, kuid suur oli minu üllatus kui ta ükskord ärkas ja väljas oli täitsa valge! Mõtlesin, et appi, kaua me maganud oleme, mis kell on? Kell oli 4 ja Karl pole kunagi nii pikka söögipausi teinud. Mis seal ikka, saime mõnusalt magada vähemalt :)

Järgmise päeva lõunast sõitsime koju tagasi.

Vaatamata sellele, et ma öösel sain päris hästi magada oli mul järgmine päev maailma suurim väsimus peal. Ma ei mäletagi kuna ma viimati nii väsinud olin. Peale lõunat ma juba mõtlesin, et ma hakkan haigeks jääma, sest lisandusid külmavärinud ja lihasvalu. Tegin ühe uinaku koos Karliga, kuid olukord paremaks ei läinud, õhtul läksin varakult koos temaga magama ja täna pole väsimusest ja lihasvalust haisugi, ju olingi lihtsalt väsinud..magamisest?

Järgmise korrani!