Mingi aeg ma vist mainisin, et Karl laseb öösiti üsna kenasti meil magada, üks öö ei lasknud! Tegelikult see asi polnud nii hull aga siis mõtlesin nendele vanematele (Saana, eriti sinu peale) kes peavad iga öö lapsega tegelema (mis iganes põhjusel siis- gaasivalud, hammaste tulek jne). Meil oli ilmselt asi selles, et Karl jäi ööunne juba kell 17.00!! Vahepeal muidugi olid mõned söögipeatused. Öösel kell 2.30 ta siiski otsustas, et nüüd on hommik ja tema chillib üleval. Söötsin ta ära ja lootsin, et jääb ikka magama, aga ei, silmad nagu tõllarattad peas ja suu naeru täis. Magama? Mina? Ei! Mina muidugi sellest vaimustuses polnud, sest ega ta niisama viitsinud voodis chillida, ta tahtis, et ma temaga jutustaksin ja ikka tegeleksin. Voodis paraku kippus see uni peale tulema ja kui ma suvatsesin tukkuma jääda, siis tuli Karli poolt kohe käskivalt äratav- vääää! Nii ma siis kõndisin ja õõtsusin temaga mööda tuba ringi, lootes, et ehk jääb ikka magama. Ei jäänud! Kell 4 ajasin Jarmo ülesse, et ta tegeleks ise edasi. Nad kolisid siis alla korrusele ja Karl olevat lamamistoolis tunnikese maganud kuni hakkas süüa nõudma, siis tuli jälle minu ''vahetus'' ja Jarmo magas magusat und edasi. Teda söötma hakates lootsin, et nüüd ta magab kindlasti edasi. Ei maganud! Kolisin siis temaga tagasi alla korrusele ja panin ta lamamistooli chillima (see on üks kuldaväärt asi!). Vaatasin ise ''Castlet'' ja õõtsutasin teda toolis kuni üks hetk avastasin, et ta magab. Jesss! Kolisime vaikselt ülesse tagasi ja kella kuuest sain ka ise tagasi magama.
Hommikul Jarmoga asja arutades jõudsime selgusele, et Karl on meid lihtsalt öösiti magamisega ära hellitanud ja sellepärast see öö nii raske tunduski.
Jaanipäeva veetsime me seekord perekondlikult Valgas. Ega suurt midagi me ei teinudki, Jarmol oli vähe põnevam- käis kanuutamas ja veetis sõpradega aega. Meie Karliga ühinesime alles õhtul kui kõik paikseks jäid. Ilm oli muidugi halastamatult kole, nagu ikka jaanidele kombeks. Terve õhtu sadas!
Päevad möödusid meil kiirelt ja ikka Karli magamise ja söömise taktis.
Esmaspäeval Valka jõudes tegi Karl söögipeatuse ning põrutasime edasi Manni ja Sebastianiga maale vanaema juurde. See suur sõitmine andis Karli puhul tunda lühemate uinakute näol ning ööunne jäi ka õige varakult, järgmisel päeval vältisin sõite ning veetsime päeva koduselt, õhtul siiski läksime sõprade juurde. Mõlemal ööl jäi ta ööunne juba kella seitsmest ning ärkas kella viiest. Kolmapäeval olin ma varasest ärkamisest täitsa väsinud. Õnneks koju jõudes reziim taastus. Peab tõdema, et laste puhul on see reziim täitsa oluline. No tegelikult mis reziimist me saame nii väikeste laste puhul rääkida aga eks ikka see sõitmine ja külaskäimine väsitab ja muudab natukene elukorraldust.
Üle pika aja sain lõpuks oma juuksed korda. Lõikus oli täitsa välja kasvanud, et ei kannatanud lahtiselt üldse enam kanda. Taaskord tegi Kerrit väga head tööd ja olen väga rahul soenguga!
Vormist siis nii palju, et algkaaluni on jäänud veel 2,3kg. Need kilod lähevad ilusti alla aga see naha taastumine võtab ilmselt aega. Kõhu pealt on nahk ikka lõtv ja numbri võrra suurem.
Toitumise koha pealt olen ka nüüd katsetanud ja rohkem lubama hakanud. Mingeid asju ikka väldin (liiga vürtsikas toit ning endale teadaolevad asjad mis tekitavad gaase). Eks väike hirm ikka on, et Karlil tekivad gaasid, kuid tundub, et ta saab nendega juba üsna hästi hakkama, suur poiss ka juba ju!
Lisaks on tekkinud suurem magusaisu, mida mul varem absoluutselt polnud. Nüüd ikka iga hommik söön midagi magusat (et vältida päeva peale kasvavat isu ja õhtul magusast ülesöömist). Praegu on üsna tavapärane, et kui Jarmo toidupoodi läheb ja küsib mis ta mulle toob, siis kiire vastus on- kooki! :D Selles isus kahtlustan ma Karli kasvavat isu ning sellega seoses suuremat rinnapiima tootmist ja lisaks meie 10 kilomeetrised jalutuskäigud, mis nõuavad ka oma energia.
Tervitused Hugole!
Kuigi jaanipäev möödus minu jaoks üsna rahulikult olen ma veel täna nendest kella viiestest ärkamistest täitsa väss. Tegelikult hommikune unesutsakas koos Karliga tegi olemise kõvasti paremaks, kuid sellegipoolest ei viitsinud ma päeval temaga pikale ringile kõndima minna. Välja pidin ma ennast siiski ajama, sest oma pikka und polnud ta nõus toas tegema. Väike tiir ümber meie kvartali ja magama ta jäi! Koju jõudes kiirelt tolmuimeja, tolmulapp välja ja 20 minutiga sai turbokoristus tehtud. Jõudsin endale veel väikse lõuna teha ning seda postitust kirjutada. Imelik, nii vaikne on!
See nädal on mul tegelikult üsna ilus elu olnud, sest jaanide tõttu oli Jarmol terve nädal vaba ja järgmine nädal jätkub tal ametlik puhkus, see tähendab seda, et mul on natsa rohkem vaba aega. Loodan, et tema puhkuse ajal jõuame palju asju korda saata.
Nädalavahetusel sõidame Iisakusse Kärdile külla. See on meil Saana ja Kärdiga väike traditsioon juba. Tavaliselt tripime mööda Ida Virumaad ringi ning õhtuti saunatame. Seekord ilmselt me suurt ei tripi ja oleme pigem paiksemad, sest lisaks minule on ka Saanal väike laps (Saana siiski tegi otsa lahti, nüüd on Kärdi kord :D).
Olen juba pikemat aega mõelnud, et peaks oma kaameralt tolmu pühkima ja oma vana hobi üles soojendama. Iseenesest aega on natukene pildistamisega tegeleda, et miks mitte. Kaameraga tehtud pildid on vähe parema kvaliteediga ka kui telefoni omad. Panin igaljuhul kaamera nägemisulatusse, et võimalusel kohe tulistada :D
No comments:
Post a Comment