Sunday, February 22, 2015

Guess, who's back?

Hei, hei! No nüüd olen ma tõesti täitsa kaua siit blogist eemal olnud. Aasta lõpp oli tegelikult nii kiire, et lihtsalt polnud aega ja edasi läks trennidega nii nagu läinud on.
Kindlasti paljud teavad, et hetkel on mul käsil ''kosumise'' periood :) Jep, ma olen täitsa ''sedapsi''. Seoses sellega on üsna palju mu elus muutunud. Alustame siis algusest, nii nagu mulle kohane, rohkete piltidega :)
Ilmselt paljudele ei ütle see 10+0 seal pildil midagi, kuid selle foto jäädvustamisel olin ma 10-dat nädalat rase. Trenni tegin täitsa tavapäraselt, nii nagu ikka. Enesetunne on koguaeg väga hea olnud. Kaks esimest kuud oli väsimust ehk rohkem, kuid see on ka ainus mu raseduse sümptom olnud. No okei, kui nüüd otsida, siis peavalusid esines ka rohkem (neid oli ka varem), kuid rasedus ilmselt võimendas neid nii palju, et kui korralik peavalu oli, siis ikka oksendasin ka (tüüpiline migreen). Mingi hetk leidsin seose toiduga, kui sõin mingit jama sisse, siis oli ka peavalu kohal, edaspidi vältisin rämpsu ning peavalud jäid järjest harvemaks. Peale 20-dat nädalat ma enam seost toiduga ei leidnud, sest aegajalt ikka katsetasin šhokolaadi või ise küpsetatud kookidega, siis tuli pigem mängu töö ja ülekoormus. Jaanuaris puhkasin pikalt ning mul polnud kordagi peavalusid! Tööle naastes, esimesel päeval sain ma ühe hulleima migreenihoo, oksendasin õhtu jooksul mitu korda ning öö möödus ka poolunes, hommikuks oli seis sama ning lõpuks võtsin ikka arsti poolt välja kirjutatud migreenirohu sisse, see tegi olukorra kõvasti paremaks. Hetkel võin öelda, et piisav puhkus ja uni teevad imet, peavalusid pole mul peale seda korda olnud enam.
Aga selle pildi juurde minnes, sel hetkel ma arvasin, et olen juba maailma pakseim rase :D Ja nüüd tagant järgi oma vormi pilte vaadates saan ma aru, et krt, jumala hea vorm oli ju, mida ma siis ometi vingusin??! :D No ise oled ikka kõige suurem kriitik oma keha üle.
Alguses ma ikka tegin tavapäraselt trenni, mingi hetk hakkasin rohkem jälle rühmakates käima, kuid bodypumpiga lõpetasin 20-da nädala paiku ära, kuna pulss kippus liiga ülesse minema. 


Aegajalt tegin ka kodus trenni, kuid jõusaalis treenimine meeldib mulle ikka rohkem. Hetkel tunnen sellest väga puudust. 
Vormi koha pealt veel nii palju, et enne kui kõht hakkas kasvama läksid puusad laiemaks ja no rindadest ärme üldse räägigi :D 
24-dal nädalal olin natukene hädas emakakontraktsioonidega (seni oligi vist kõik liiga ilus) ning pidin üsna rahulikul reziimil olema, õnneks oli mul veel puhkus ning võtsingi aja maha, lugesin mitu raamatut läbi ja toimetasin vaikselt kodus. See oli see hetk kui kõht tegi väikse kasvuspurdi ja mul oli siuke tunne nagu lihased rebeneksid sees, kõht nagu tahtis kasvada, kuid lihased hoidsid kinni, no ei oska teisiti seda tunnet kirjeldada :) Tööle minnes aga hakkas kõik uuesti pihta ning arst soovitas haiguslehele jääda ning 26-dal nädalal sain trennitegemisele täieliku keelu peale. Haiguslehele ma kohe muidugi ei jäänud, sest muretsesin liialt teiste pärast (kes mind asendab jne jne), lõpuks toodi mulle mõsitus koju tagasi ning sain aru, et see pole siiski see koht, kus ma peaksin teistele mõtlema, vaid ikka eelkõige enda ja lapse peale. Nii ma siis jäingi veebruari alguses haiguslehele ja reedest olen ametlikult dekreedis. Umbes 1,5 nädalat kodus olles tegi olemise juba üsna heaks ja toonused olid päeva jooksul üsna harvad ning hetkel on juba üsna hea olla, teen kõike enesetunde järgi. Jõusaali mind siiski ei lubata, kuid käin kõndimas ja ujumas on ka plaanis hakata käima. Aga teate? Te ei kujuta ette kuidas ma oma praegust elu naudin. Hiie-Liin ikka naerab, et terve eelmise aasta ma rääkisin, kuidas ma tahaks lihtsalt koduperenaine olla (see on see kui töötad liiga palju), ehk siis, soovidega tuleb ettevaatlik olla, kipuvad täide minema ;)


Lisaks muudele uudistele on meil kodus kassibeebi Fred, kes on maailma nunnum ja memmekam kass :) Olen endale terve elu tahtnud sellist sülekassi ja tema ongi täpselt selline. Eks ta teeb lollusi ka ikka, närib lilli ja marutab ringi, kuid üldiselt on ta väga nunnu ja tore kass :)


Paljud mõtlevad kindlasti, et päris igav elu? Kui nüüd aus olla, siis päris mitmel korral olen tabanud ennast mõttelt, et päevas jääb tundidest väheks, et ma kõik oma plaanid ja mõtted ellu jõuaks viia, siis lohutan ennast jälle sellega, et mul on käsil ikka pikem puhkus :D
Tavaliselt ärkan hommikuti koos Jarmoga üles, teen meile süüa ning edasi toimetan omi asju. Käin kõndimas, õmblen (üritan :D), ajan linnas asju, saan sõbrannadega kokku, teen süüa jne jne







Läksime Honeybeariga tähistama mu dekreedi algust ehk ametlikult koduperenaine!


Saage tuttavaks, minu nunnu õepoeg Sebastian. Märtsis on mul seoses temaga üsna tihe graafik. Õel algab kool jälle ning samal ajal hoian mina Sebastianit. Lihtne see ei saa olema, te ei kujuta ette kui palju tähelepanu see väike tegelane nõuab, aga küll kambapeale saame hakkama ;)


Hetke vorm on selline, six-packist on saanud one-pack :D Ja muide, saapaid polegi enam nii lihtne jalga panna :D Kaalu on juurde tulnud selle 30 nädalaga 8-9 kg, iseenesest polegi nii hull, kuna toitumine on olnud nii ja naa. Söön ma nagu ikka-palju. Jarmo ikka imestab kuidas ma nii palju süüa jaksan. Õnneks nüüd kui kõht on järsku suureks paisunud väga palju süüa ei saagi, lucky me! Edasi üritan rohkem jälgida mida suhu pistan, sest mõte sellest, et 2 kuuga võib vabalt veel sama palju kaalu juurde visata natukene hirmutab. 
Kui nüüd need 7 kuud kokku võtta, siis on kõik olnud ikka väga hästi, muidugi algselt oli ju plaanis, et käin jõusaalis ikka raseduse lõpuni, kuid jah, see on ainus miinus, kui keha nõuab muud, siis tuleb talle seda ka anda. Sõbranna ikka alguses naeris, et ma olen ilmselt see hull kes enne sünnitama minemist veel tõmbab Myfitnessis lõuga :D Ilmselt jääb see nali ära, samas mine sa tea :D

Ahjaa, kodus on ka juba täitsa ''kodutunne'' , natukene sisustuselemente on veel puudu, kuid üldiselt oleme valmis. Nüüd mul on lõpuks ju aega nende asjadega tegeleda :)

Kuna hetkel on ainsaks trenniks kõndimine, siis see nädal sai Sebastianiga maha kõnnitud 40 km, olen täitsa rahul.

Mõneks ajaks see blogi ilmselt ei jää selliseks trenniblogiks nagu ta varem oli (seda ta polnud juba ammu tegelikult), vanal kujul hakkab see edasi minema ehk suvel jälle (loodame :). Samas päris lukku ma ka ei tahaks blogi panna ning kuna nüüd mul on rohkem aega, siis aegajalt ma ikka siia midagi kirjutan. Mis te sellest arvate?

Kaunist õhtut! 



Wednesday, November 19, 2014

Aeg lendab..

Hei, siin see aeg lendab kohe eriti kiiresti. Õhtuti olen ikka mõelnud, et nii..nüüd teen selle postituse ära, kuid lõpuks olen nii väsinud, et ei viitsi sellele mõeldagi. Täna, siis võtsin ennast kokku :D  Päevad on olnud üsna aktiivsed meil, välja arvatud täna. Öösel oli siin päris korralik vihmasadu ja täna oli terve päev pilves ja üsna tuuline, samas oli väga soe. Selle tõttu ei viitsinud keegi ennast varakult välja ajada. Lõpuks siiski võtsime vastu otsuse, et lähme linna peale kolama ja sööma.
Kui siin Playa de las Americases oli lihtsalt pilvine ja tuuline, siis pealinnas Santa Cruzis oli kohe päris hull torm (puud maas, autod kraavis jne). Seal põhja pool on üldse jahedam ja kehvem ilm kui siin lõunas, kuigi vahemaa pole suur, kui ma nüüd ei eksi, siis umbes 1,5h sõitu. Igaljuhul seal anti päris tormihoiatus, näis kas see siia ka jõuab. Nüüd õhtuks oli siin juba taevas selgem ja polnud ka enam nii tuuline.

Sellise matkaautoga me siin ringi tripimegi. Mägede vahel rüüpab see junn ikka korralikult kütet. Põhiautojuht on meil Siim, kuid autot rentides sai ka minu nimi listi pandud. Üldiselt on nii, et see kes kaine, see sõidab :D Kuna ma olen naguinii koguaeg kaine, siis võikski mina ju sõita, sõitsin ka üks õhtu..rohkem väga ei taha :D Okei, nii hull see polnud..Jarmo kartis rohkem :D Igaljuhul peale minu on ikka teised ka sõitnud.

Üleeile käisime kuulsas Loro pargis. See on segu loomaaiast ja pargist. Sissepääsu juures anti meile pargi kaart ning kava. Kindlatel kellaaegadel toimusid erinevad showd (delfiinide, vaalade ja merilõvide). Kõik showd olid väga vinged, kuid lemmikuks sai mul delfiinide oma, uskumatu kui targad nad on ja mis tööd nendega on tehtud, et kõik trikid neile selgeks on tehtud. Väga vinge!
Vaalad olid ka vinged-käsu peale pritsisid esimestes ridades istujad ligumärjaks :D me istusime ka splash zones aga me pääsesime mõne piisaga. Esimeste ridade omad olid ikka täitsa läbimärjad (enamustel olid vihmakeebid seljas, mida seal 3.- eest müüdi).
Ega tegelikult ei saa jätta merilõvisid ka kiitmata, nad olid väga nunnud ja targad :)

Terve park oli väga ilus ja hoolitsetud. Kohati oli tunne nagu oleks dzunglisse sattunud. Peale showde sai seal veel vaadata pingviine, papagoisid, gorillasid, haisid ja muid kalu. Ühesõnaga tegevust seal leidus.





Merilõvide show
Õhtust käisime me söömas vanas munkade külas, kus oli mitmeid erinevaid restorane, meie käisime Miradoris, kus avanes selline kaunis vaade. Järjekordne õnnestunud söögikohavalik. Toit oli ka super!

Eilse päeva veetsime me Siam veepargis. Hommikusöögi sõime seekord väljas. Full english breakfast läks enamvähem kõigile :D Seni oleme villas ühise hommikusöögi valmistanud ja ikka koos söönud. Ülejäänud toidukorras oleme kas väljas söönud või grillil teinud.
Siam pargi läbivaks temaatikaks on Taimaa. Kui ma võrdlen seda veeparki Dubai omadega kus ma käisin eelmine aasta, siis see oli ausõna vingem! Üsna lai valik atraktsioone, enamus kummirõngaste peal (1-4 kohalised). Punastel radadel kiljusid kõik ikka plikamoodi :D Õhtuks olime päris läbi omadega.

Oh seda rõõmu ja põnevust, mis meid veepargis ootas :D

Sinna läheks iga kell tagasi, täiskasvanutele väga sobiv veepark, lastele ma nii väga ei pannudki atraktsioone tähele. Midagi nagu oli, kuid üsna vähe.
Vaade meie toa rõdult linnale. Vasakule poole jääb merevaade.
Üldiselt olen ma üsna suur pildistaja, kuid sellel reisil olen harukordselt vähe pilte teinud, ilmselt on tinginud seda see, et olen ainus naine pundis. Kui Hiiekas ka ikka oleks kaasas olnud, siis oleks me ilmselt rohkem shootinud :D

Õhtustama viis Lauri meid ühte kalarestorani, kus valisime ise kala ning see tehti meie jaoks valmis. Kalahind oli 20.-/kg. Kala serveeriti meile ´´papas arrugadas´´ ega (kanaari kartul, mis on keedetud suure hulga meresoolavee sees ja ei ole kooritud) ja värske salatiga. Juurde pakuti veel ´´ mojo´´ t, mis on kohalik kanaarikaste. Roheline mojo- oliiviõlikaste, millele on juurde lisatud koriander, petersell ja paprika. Punane mojo- oliiviõlikaste hulga tsillipipra, safrani, küüslaugu, mandlite jm lisanditega. Kõik see kokku oli ÜLIMAITSEV. Täna tegime kodustes tingimustes ka kanaari kartulit, no sai peaaegu sama hea. Jarmo juba kardab, et nüüd peab kuu aega kodus selliseid kartuleid sööma :D 
Tänase õhtusöögi üle sai ikka naerdud laua taga, keedukartul ja kohalik sai, üsna niru nägi välja aga noh, kartul maitses hea :D

Pildil on näha ka neid kanaari kartuleid, no näevad välja täitsa tavalised koorega keedetud kartulid, meenutavad neid ´´seakartuleid´´ (nii välimuselt kui ka maitselt)..lapsepõlv tuli kohe meelde, kui sai vanaema ja vanaisa pool selliseid kartuleid söödud :)

Tänane päev möödus meil siis Las Americases ja Los Cristianoses. Kolasime mööda linna ringi ja käisime ühes Itaalia restoranis paellat söömas. Välimuselt nägi roog päris hea välja, kuid mingit maitseelamust ma sealt ei saanud, kõigil oli väike pettumus söögist. 
Õhtu veetsime kõik kodus omi asju ajades. Ning tundub, et täna saavad kõik üsna mõistlikul ajal magama. No mina tegelikult olengi iga õhtu kella kümneks juba pikali olnud, üsna hea reziim on olnud, ja ütleme nii, et seda puhkust võib täiega puhkuseks nimetada, öiseid unetunde mul ikka jagub, poiste kohta ei saa sama öelda :D

Järgmise korrani ;)

Sunday, November 16, 2014

Päikese all..

Hei, hei! Mainin kohe ära, et Tenerifel on nii mõnus ja soe! Räägin kohe algusest kuidas me üldse sellise plaani tegime, et siia tulla. Kõiges on süüdi Hiie-Liin! Neil oli Siimuga juba piletid ostetud ja nii muuseas kutsus Hiiekas meid ka kaasa. Natukene mõtlemist ja planeerimist ning nii olid ka meil piletid olemas (see toimus kõik augustikuus vist). Lõpuks lisandus meie reisipunti veel rahvast ning algselt oligi meid kokku 8. Põhimõtteliselt oli nii, et meie Jarmoga tundsime ainult Hiiekat, Siimu teadsime nii palju kui Hiiekas temast rääkinud oli ja no pildi pealt ka ju olime näinud :D Ja siis kui tuli välja, et Hiie-Liin ei saagi töökohustuste tõttu puhkama tulla, oli väike nördimus küll, et nagu what? Me ju ei tunne mitte kedagi. Õnneks saime me sellest kiiresti üle, no tglt polnudki millestki üle saada ju :D Lisaks Hiiekale ei tulnud veel 2 inimest ja nii meid jäigi siis kokku 5. Igaljuhul hirm võõraste inimeste ees oli küll täitsa asjatu, väga vahva punt on meil koos.
Igaljuhul lend läks meil Stocholmist, et sinna jõuda alustasime päev varem oma reisi ning veetsime öö kruiisilaeval. See oligi niiöelda tutvumisõhtu. Sõime õhtust ning vihtusime kella kaheni öösel tantsu. Järgmine päev tegime väikse tiiru Stocholmi peal ja kella neljast lendasime Tenerifele. Lend oli 6h pikk. Sellest kuuest tunnist ma magasin healjuhul 2, ülejäänud aja lugesin raamatut ja võimlesin vahekäigus. Õnneks oli lennukis viimased read täitsa tühjad ning ärandasin sealt endale terve istmete rea, kus ma siis mõnusalt lebotasin.
Kohale jõudes rentisime lennujaamast auto ning hakkasime oma villat otsima. Google map juhatas meid ilusti kohale, sildi peal oli ka justkui see aadress, kuid millegi pärast meid sisse ei tahetud lasta :D Vastu tuli kena Hispaani neiu. Meie siis rõõmsalt: Hello! We are finally here! Neiu: So? Meie: We rent this house! Neiu: No! I live here! Meie: WTFCK :D  Helistasime siis sellele naisele kes meie majaga tegeles ning ta juhatas meid mujale. Tuli välja, et tänav oligi õige aga olime vales otsas. Siin mingi imelik süsteem nende numbritega, et mõlemas otsas samad numbrid..no ühesõnaga keeruline. Igaljuhul 30 min hiljem olime õiges kohas. Tutvusime oma villaga, mille üle nuriseda ei saa, maja on super ja ruumi on siin rohkem kui küll. See maja majutaks julgelt 10 inimest ära, võibolla isegi rohkem, ma pole voodikohti üle lugenud. Korruseid on siin kolm ning alumisel korrusel pole me keegi rohkem käinud kui maja tutvusmiringil..seal oli ka paar magamistuba, lisaks veel köök jne. Ühesõnaga kui käppelt teha, siis meie juures saab ööbida :D
Meie peatusmiskoht on Las Americases ning üritame iga päev kuskil põnevas kohas ära käia.

Esimesel päeval jalutasime natukene Las Americases ringi ning tegime suurema shopingu kohalikus supermarketis. Ülejäänud päeva veetsime basseini ääres ning õhtul läksime taaskord linna peale uudistama. Kui nüüd päeval on siin keskelt läbi 26 soojakraadi, mis on minu jaoks mõnusalt palav, siis õhtune 20 kraadine õhusoojus nõuab minu jaoks juba soojemaid riideid.



Eile käisime Teide mäge vallutamas, mis on siis õigupoolest magav vulkaan. Teide on Hispaania kõrgeim mäetipp - 3718m ning maailmasuuruselt kolmas vulkaan (viimati purskas aastal 1798). Peaaegu tippu välja viib korralik käänuline asfalttee. Viimase osa teeb  ära köisraudtee, mis viib 3550 m kõrgusele. Tegelikult päris tippu saab üldse jalgsi ja selleks vaja eriluba osta. Köisraudteega me edasi ei läinud, sest ilmastikuolud polnud seal just kiita +8 kraadi sooja ja tuul puhus 40m/s. Kuna me olime üsna suviselt riides kõik, siis ei riskinud enda külmetamisega seal.
Loomulikult tegime tee peal vahepeatusi. Käisime kohalikus kohvikus, kohalikku kohvikraami joomas (nime ei mäleta). Lisaks kohustuslikud pildistamispeatused.



Vahepeatus God´s Fingeri juures.


Peale pikka seiklemist ja käänulist mägiteed tegime väikse söögi ja joogipeatuse Los Gigantese linnas, kus on kuulsad poole kilomeetri kõrgused Los Gigantese kaljud. Sinna jõuda oli ikka täitsa hea, sest autosõidust oli süda täitsa paha ja mõttes oli, et nii pea enam mägedesse ei kipu, ilmselt siiski üks päev jälle lähme. 
Aga mägedes seigeldes oli ikka täitsa vinge kuidas ilmastik muutus. Alt sõitu alustades oli +26 kraadi sooja, poole peale jõudes +15 soojakraadi, kuid ilus päikesepaisteline ilm, siis vahepeal kulges meie sõit pilvedes ja kohati vihmas ning ülespoole pilvepiiri jõudes oli jälle mõnus päikesepaisteline ilm, kuid üsna tuuline.
Igaljuhul üsna tore päev oli. Tagasi alla jõudes oli kõigil päris suur väsimus peal ning mina vist jäingi juba enne kella üheksat magama, poisid veel läksid ööklubisid vallutama ning jõudsid alles hommikupoolikul tagasi :D Täna ei taha ilmselt keegi nende nahas olla :D

Saigi vist esialgu kõik, hetkel sombusesse Eestisse ei igatse :)


Sunday, November 9, 2014

Ooooo, teree!

Viimati sai siia 2 kuud tagasi sissekanne tehtud. Teate vahepeal kadus mul blogimise motivatsioon ära, nagu räägiks siin seinaga eksju?! :D Eks oli ka muid põhjuseid, mida ma siin lahkama ei hakka, kuid Ma võin hetkel öelda, et see olukord paraneb, kuid pead panti ei pane ;)
Paar kuud olin tõesti ka natukene trennidest eemaldunud, kuid viimane kuu on olukord juba paranenud. Selle paari kuuga on vorm kõvasti kehvemaks läinud, lihas kadunud ja kerge pekikirme (nagu alati) peal. No mis seal ikka, väga õnnetu ma nüüd ei ole. Eks nagu elugi, käib ka keha vormis hoidmine läbi tõusude ja mõõnade :)
Trennide osas üritan hetkel leida seda õiget kava ning tekitada seda vana head rutiini. Olen käinud ka rohkem rühmatreeningutes ning rõhku pannud aeroobsele trennile. Edaspidine plaan on vähemalr 3x nädalas jõusaali ja 1x aeroobne. Plaan on hea, kuid näis kuidas töögraafik lubab. Võtsin vastu otsuse teha vähem öövalveid, kuid sellevõrra pean ju päeval rohkem tööl käima. Siiski tervis ja Mina oleme tähtsamad! Ütleme nii, et kohanen ning vaikselt harjun. Õhtul koju minna on ikka niiii hea.

Aimatav lihas on kuskil olemas :D



Naistega MyFitness Weekendil AleCoqis. Üsna fun oli ning järgneval 2 päeval andsid ka lihased mõnusalt märku. 

Aja kokkuhoiu mõttes teen aegajalt ka kodus trenni. Üritan leida head funktsionaalset kava, mida oleks kodus mugav ja lihtne teha. Siinkohal tuleb ilmselt Jarmo appi :)

Üldiselt on selle paari kuuga palju juhtunud, näiteks üks suur asi sai lõpuks valmis, meie oma päris kodu..ja nagu päriselt saime juba sisse ka kolida. Meile vahepeal tundus, et see aeg ei jõuagi kätte :)
Ja veel suurem sündmus leidis aset paar päeva tagasi, kui minust sai tädi (tädi kõlab kuidagi vanamutilt, aga ausõna ma olen nooruslik tädi:D). Meie kõige väiksem liige suguvõsas oma maailma nunnum beebi. Ehk tulevikus tutvustan teda lähemalt, kui õde loa annab :D

Paari päeva pärast algab mul puhkus ning sõidame Jarmoga mõneks ajaks soojemasse kohta. Nagu ikka reiside ajal, üritan ma pidada nö päevikut, loodan, et meil on seal nett (ilmselt ikka on) ning saan iga päev teha ka siia sissekande. 
Eks algselt oli ju plaanis, et see on trenniblogi, kuid nagu näha on siin ka muud juttu ja ilmselt nii ka jääb. Ma usun, et Teile see sobib? :D

Kaunist sügist! 

Wednesday, August 20, 2014

Retsepti aeg

Viimasel ajal on hakanud mulle huvi pakkuma erinevate hoidiste tegemine. Esimest korda keetsin eelmine suvi aprikoosimoosi ning sealt saigi mu huvi hoidiste vastu alguse, lihtne avastus, et neid polegi nii raske teha :D
Kuna emal ''uputab'' kasvuhoone tomatitest üle ja ta ise ei plaani väga hoidiseid teha, siis otsustasin ise natukene talveks varuda. Lapsest peale on üks mu lemmikumaid ''möginaid''  olnud tomati-sibula salat. Alustasingi see aasta sellest ning mõttes on veel paljusid asju proovida :)


Tomati-sibula hoidis

Kogus: u 2l

Koostis: 
2kg tomateid
1kg sibulat
100g suhkurt
8tl soola
15 tera musta pipart (mina kasutasin peenpipart, panin u 3 tl)
10 tera nelki
0,5 tl muskaatpähklit (riivitud)
2 spl 30% äädikat

Tükelda tomatid väikesteks tükkideks, sibulad ratasteks. Pane tomatid potti ning keeda umbes 10 minutit. Lisa sibularattad ning kõik maitseained (va äädikas). Keeda tasasel tulel veel umbes 20  minutit, kuni osa vedelikku on aurustunud.  Lisa äädikas ja tõsta hoidis steriliseeritud purkidesse. Keera kaaned kinni ja säilita jahedas. 

Maitselt sai see väga hea, muskaatpähkel ning nelk annavad juurde mõnusa pikantse maitse, pipart oleks ehk võinud natukene vähem panna. Kodujuustuga süües oli kooslus väga hea, kuid niisama oli seda vürtsikust täitsa korralikult tunda. 

Purkide steriliseerimise kohta nii palju, et kõige lihtsam on purgid ja kaaned nõudepesumasinas kõrgel temperatuuril ära pesta, mina pesin 70C programmiga. 

Täna poes roogitud räimesid nähes tekkis kohe idee, et prooviks neid ise marineerida. Jarmo muidugi laitis selle mõtte maha, sest arvas, et mingi järjekordne hull idee mul :D


Räimerullid marinaadis

400g räimefileesid
1 keskmine sibul
2 porgandit (väiksemat)

Marinaad:

4 tl soola
2tl suhkurt
1tl purustatud musta pipart
6 vürtsitera
4 loorberilehte
2spl äädikat
2 dl vett

Koori porgand ja sibul ning lõigu õhukesteks viiludeks. Keeda porgandeid paar minutit vees ning jahuta maha (et neid natukene pehmemaks saada). 
Marinaadi tegemiseks sega kõik maitseained vee sisse ning lase keema, lõppu lisa 2spl äädikat ning jahuta marinaad maha. 

Nüüd on vaja räimerulle keerama hakata. Aseta räimefilee nahk allpool lõikelauale, peale pane väike porganditükike ning keera rulli. Rullid ei taha hästi koos püsida, kuid täitsa teostatav, mina millegiga eraldi kinni ei hakanud panema. Soovitan sellist purki kuhu on hea asetada neid (madalamat, laiema suuga). Toimi nii kõigi räimekestega, asetades nad tihedalt purki ning kihtide vahele lisa sibularõngaid ja porgandiviile. Kui purk täis, vala räimerullidele marinaad peale ning sulge purk. Säilita külmkapis. 

Ma arvan, et söömiseks on nad paari päeva pärast valmis, siis on nad jõudnud piisavalt marineerida, seega hetkel maitse osas hinnangut ei oska anda. 

Räimedega tegeledes soovitan kasutada kummikindaid (oleks ma varem selle peale tulnud), nüüd haisevad mu käed päris korralikult räimede järgi :D

Aa, ja soovitan osta räimefileed, hoiad kõvasti aega kokku. Mina ostsin roogitud räimed, arvates, et need ongi fileed :D Aga neil oli selgroog ikka sees ning natukene aega kulus nende puhastamisele. 

Head katsetamist!



Monday, August 18, 2014

11.08-17.08.14 kokkuvõte.

Hei, hei! Aeg kokkuvõtteks :) Seekord võib nädalaga täitsa rahule jääda :)

Esmaspäev: Keskendusin rohkem jalgadele, väike väsimus oli sees ja ei jäänud väga trenniga rahule.

Kolmapäev: Üle pika aja sattusime Hiiekaga trennis kokku, seda me muidugi planeerisime ka :) Trenni tegime küll eraldi, kuid see lõpu magustoit uute trikkide näol oli ofc koos :D Keskendusin ise ülakehale ning lõppu veel harjutasin peapeal seisu ning seeriate vahele hüpitsahüppeid.




Neljapäev: Pidime taaskord Hiiekaga gymis kokku saama, kuid tema pidustuste tõttu läks ta eriti vara sinna ja mul on endiselt hommikul vara ärkamisega probleeme. Eriliseks unekotis olen ikka hakanud.
Seekord oli siis rõhk jälle jalgadel ning taaskord palju hüpitsahüppeid seeriate vahele.


Reede: Trenni poolest natukene teistmoodi päev, nimelt käisin üle pika aja maal ratsutamas (reie siseküljed tulitavad veel tänagi). Väga pikalt ei sõitnudki seekord kuna tundus, et hobune oli ''kurjast vaimust'' vaevatud ja hakkas veidraid trikke tegema. U 40 min tegime maastikusõitu ja 30min rahulikult platsil. Platsil tegime sugulasega hobuste vahetust ning kuna ma olen aastaid sõitnud sama hobusega, siis see vahetus tekitas tunde nagu sõidaks esimest korda :D No tõesti, hobune oli väiksen ning samm oli ka kõvasti väiksem. Läks tükk aega enne kui sain temaga rütmi sisse. 


Laupäev: Kuna lõunast oli plaan sõita nädalavahetuseks Pärnusse, otsustasin hommikul varakult rattaga sõitmas käia. Ilm soosis ja mõnus päike saatis mind terve sõidu vältel. Kokku tuli 25km. Ja ma ei teagi millest, kuid üle pika aja oli mul terve päev ülihea olla ja ei tekkinud kordagi '' appi mul on hull'' unekas peal tunnet. 
Õhtul läksime sünnipäevale ning lõpetasime klubis kus sai nii mõnigi tantsuke tehtud. 
Selle alkoholi joomisega on ikka üks naljakas lugu, et kui seltskonnas keegi ei joo, siis peab ikka korralikult põhjendama miks sa ei joo. Natukene veider ikka. Mitte, et ma karsklane oleksin, eks vahepeal ikka vein mekib :D. Igaljuhul minu õhtu küll kehvem polnud selletõttu, et ma alkoholi ei tarbinud, pigem isegi parem, sest ilmselt oleks mul palju varem see uneke peale kippunud ning järgmise päeva enesetundest ärme üldse räägi :) (Y)


Pühapäev: Leppisime juba varakult Aki ja Jarmoga kokku, et magame täiega kaua :D Igaljuhul magasime, sõime hommikust, uimerdasime ning lõunasöögi ajaks läksime välja sööma ning peale seda jalutasime natukene Pärnu linnapeal ja mereääres. Väga mõnus päev oli ning õhtuks oli päris suur väsimus peal. 

Igaljuhul võib nädalaga rahule jääda, loodame, et uus tuleb sama hea või ehk isegi parem :)