Wednesday, January 4, 2017

Aasta lõpp ja uue algus

Praegu vist veel on viisakas head uut aastat soovida?! Igaljuhul head uut ning edukat aastat kõigile! Aasta lõpp möödus mul üsna trenniderohkelt, see oli ka ainus meelelahutus mul viimasel nädalal. Nagu ma viimases postituses mainisin, siis Karl jäi natukene tõbiseks ja oli pool nädalat ÜLIHALVAS tujus no eks tal siiani on nats saatan sees aga juba hakkab paremuse poole minema. Mina süüdistan kõiges neid paganama tagumisi hambaid! Jah ma tean, jälle need hambad! Seni kuni kõik pole suus saan ma neid ju süüdistada :D Igaljuhul see nohu ja väike köha olid väikesed asjad võrreldes sellega mis valu tal seal suus oli. Ma eeldan, et see oli valu, sest ta oli vahepeal ikka päris kuri, kõik asjad käisid suhu (lauda näris, diivanipadjad, no absull kõik käis suust läbi). Valuvaigistiga sai üldiselt selle saatana välja aga ütleme nii, et päris raske nädal oli ja vahepeal trennis käia oli täitsa kosutav.

Aasta viimase päeva hommikut alustasime traditsiooniliselt Hiie-Liiniga trennis. Ühtlasi panime õhtuks plaane paika ja mõtlesime mida veel lauale võiks panna. Noh mõtlesime..aga otsusele ei jõudnud :D Ainus kindel asi oli see, et põhirõhk jääb sushile.

Aastavahetuse veetsime me naabritega koos. Oli üsna mõnus ja rahulik kodune istumine. Hiiekas läks enne keskkööd linna aga ülejäänud seltskond jäi paigale. Karli panin enne kella kümmet kodus tuttu ja jätsin telefoni ''Baby monitori'' appiga und valvama. Kui ta oleks ärganud, häält teinud või niisama sahmima kukkunud, siis telefon helistab kohe valikusse jäetud nrile. No ja esimene kõne tuligi enne keskkööd..võtan vastu-vaikus! Okei ilmselt raketid! Natukese aja pärast uus kõne-sama asi. 3 min ja kordub jälle. Johhaidiii! Ühesõnaga enne keskkööd hakati neid rakette siin tulistama ja tuppa on seda päris hästi kuulda ning iga kord kui see paugutamine kestis üle 10 sekundi, siis telefon helistas. Vahepeal saatsin ikka Jarmo koju vaatama, et kas kõik ikka korras, muidugi oli! Karl magas nagu kott. keskkööl ma enam ei viitsinud kõnet lõpetada ja kuulatasin lihtsalt, kas ta ärkab ülesse selle paugutamise peale, korra käisin ka toas kuulamas, kuid tundus, et Karli see lärm ei häirinud. Ärkas ta alles hommikul 9.15.
Ilm oli muidugi kohutav ja ega väljas suurt ei tahtnud olla. Istusime veel mõni aeg naabrite juures ning enne 2 olime kodus tagasi. Üsna mõistlik, sest hommikul oli vaja ju jälle tegutseda.
Esimese jaanuari hommikul oli Karlil taaskord ülihalb tuju, seekord isegi Ibumetin suurt ei aidanud, nutt ja hala oli suur. Mitte miski ei teinud tuju paremaks. Lõpuks ma andsin alla ja otsisin selle luti välja..no nats läks paremaks ja tulemus oli see, et lutt näriti katki. Vähemalt tuju läks paremaks!
Enivei olin ju selle päevase lutitamise välja võõrutanud ja praegu saab ainult uneajal. Viimastel päevadel on olukord ja tuju juba parem, kuid need paganama suured ''klotsid'' sealt tagant võivad ju mitu kuud tulla..oehh!
Kuna nüüdsest ma enam ei saa kasutada trenniajaks lapsehoidjat (sest uus lapsehoidja elab nii kaugel, et  mõtetu on sõita paari tunni pärast meile), siis sellest nädalast pidin hakkama jälle 6.30-ks trenni käima. Esmaspäeval sain tegelikult õhtul käia aga pm jah edaspidi ongi plaan selline, et 2x nädalas hommikul, 1x õhtul ja 1x nädalavahetusel. Vast saan sellise plaaniga hakkama. Täna hommikul oli üsna veider jälle üle paari nädala nii vara minna. Jarmo väga ei uskunud, et hommikul ülesse saan, nimelt siis sain! :D
Üks veider seik tänasest trennist. Hommikuti nagu ikka on üsna vähe rahvast ehk siis palju vabu kappe. Peale trenni sätin ennast pesema ja tuleb üks naisterahvas, mul siis asjad ümbruses laiali ja noh terve rida kappe vaba..ja tema..tema tuleb pm minu kõrvale kappi. Mõtlesin nagu, why? Kas sa ei taha samamoodi laiutada nagu mina? No vist mitte. Tõmbasin siis asju koomale. 

Eilne ilus ilm tekitas lootust, et saame Karliga jälle vana rutiini tagasi ja 2x päevas õues käia, aga täna tormab nii, et ei saa kuhugi välja. Juba kuulen, et ukse taga hari lendas ja ma ei tea, katus tahab ka vist minema panna. 
Ah mis siin ikka, viskan ka natsaks Karli kõrvale pikali ja jään ootama kuna kana seal ahjus valmis saab.

No comments:

Post a Comment