Tegelikult on elu nii kiireks läinud ja nädalad lendavad reaktiivkiirusel ja kohe on aasta läbi, kuidas ometi?
Suvel tekkis mõte, et läheks sügisel kooli. Kandideerisin, sain sisse ja suure hirmuga regasin ennast kohe ''tulijaks'' ja siis hiljem mõtlesin, et millesse ma ennast segasin?? Läksin ma siis erialasele ''Intensiivravi täiendõppele'' (see hõlmab endas erakorralist meditsiini, kiirabi, anesteesiat ja intensiivravi). Tundub ju igati huvitav ja põnev?!
Erialalt olen ma jah ämmaemand aga sõbrad/tuttavad teavad, et alustasin ma ju intensiivraviõena (ämmaemanda õppekava lõpetades saab kaks kõrgharidust- ämmaemand ja õde). Kui kool sai läbi, siis asusin tööle TÜK naistekliinikusse ämmaemandana ning järk-järgult vähendasin oma koormust intensiivis, kuniks enam üldse ei töötand seal. 2 aastat sünnitusosakonnas töötamist pani mind mõtlema sellele, et päris täiskohaga ma seal ikka töötada ei taha, mitte, et mulle ei meeldiks-väga meeldib! Lihtsalt, see on nii kitsas eriala, et ma mingi hetk tundsin, et intensiivis omandatud oskused, teadmised ja vilumus hakkaks nagu kaduma. Ideaalis ma töötakski 0,5 kohaga sünnitustoas ja 0,5 EMO, kiirabi või intensiiv. Okei, see selleks..kooli juurde tagasi..
Septembri lähenedes mõtlesin, et mis see siis ära ei ole 5 päeva kuus koolis käia, easy! Jõudis kätte see esimene nädal, erialased loengud-PÕNEV! Ja siis mingid siuksed ained nagu kvaliteedijuhtimine, tõenäosus ja teooria, ettevõtlus..nagu why?? See ei ole üldse minu teema! Ja kui selgus kui palju peab nendes ainetes iseseisvat tööd tegema, esseesid kirjutama, auditeid tegema + erialastes ainetes ju ka. Esimese kahe kuu jooksul ma reaalselt ei leidnud aega, et erialast materjali lugeda, sest kui oli aega koolitööga tegeleda, siis oli selleks need teised ained, sest tähtajad kukkusid. Oeh, ma korduvalt mõtlesin, et ei, jätan pooleli, miks ma seda teen? Tulin ju ennast erialaselt täiendama mitte mingeid esseesid kirjutama!! Olin vahepeal päris tige ja olin täitsa valmis akadeemilist võtma, sest tundsin, et jooksen omadega lihtsalt kokku. Karli kõrvalt on õppimiseks üsna raske aega leida..see aeg jõuab kätte siis kui ta läheb ööunne, kuid õhtuks olen ma ise ka väsinud ja üsna raske on leida motivatsiooni, et voh nüüd hakkan õppima.
Igaljuhul siiani ma pole pooleli jätnud :D Jaanuarist kuni aprilli lõpuni on erinevad praktikad, mida ma väga ootan, kuid keeruliseks teeb asja see, et kes Karli hoiab? Meie praegune hoidja kellega me oleme ülimalt rahul, läheb jaanuarist päris tööle ja tuleb hakata uut otsima. Üks variant isegi on aga näis!
See nädal oligi trenniga üsna kesine ja täna mõtlesin, et tuleb ennast ikka jõusaali vedada..ei viitsinud tegelikult väga minna aga kohale jõudes oli mul nii hea meel ja kui trenn tehtud sai, siis olin veel õnnelikum :D Uuel nädalal peaksin saama kõik oma trennid tehtud. Praegu on mul kava jaotatud kaheks (ülakeha ja jalad). Kuna ma ei tea alati kui palju ma käia saan, kuid 2 korda jõuan ma alati, siis on kindlam, et jõuan kõik tehtud. Praegu ongi kujunenud nii, et mõlema treeningpäeva vahel on 1 aeroobne päev ka ja siis alustan jälle otsast. Näis, ehk uuel aastal teeks natukene põhjalikuma kava-ehk Hiiekas tuleb appi, ta meil tulevane treener ;)
Mul on hea meel, et lõpuks ennast siin ikka kokku võtsin :) Hetkel ei hakka juttu pikemaks venitama, Karlist tahaks ju ka rääkida, kuid selleks pean tegema juba eraldi postituse :)
Juhul kui enne aasta lõppu ühtegi postitust ei tule, siis soovin kõigile juba ette ära imekaunist jõuluaega! :)
No comments:
Post a Comment