Burpeehullus ja trennijuttu

Nädal möödus üsna tegusalt ja trenniderohkelt. Nädala alguses oli veel üsna mõnus ilm ja saime 1 välitrenni tehtud. Praegu oleme käinud Rajapargis, kuid see jääb meile natukene kaugeks ja edaspidi üritame Emajõe äärseid parke külastada. Rajapark meeldib mulle tegelikult kõige rohkem, kuid nädala sees sõidab sinna tükk aega ja pigem kasutaks seda aega trenniks kui autosõiduks.

Seekord pani Jarmo meile trennikava kokku. Ühes osas olid lõuatõmbed ja rippes jalatõsted, neid ei saanud ma hästi teha, sest esmaspäevasest crossfitist olid peopesad jube hellad, Jarms muidugi arvas, et mul käib üks suur viilimine.
Plaan oli nädalalõpus veel parki jõuda, kuid ilm keeras ikka täitsa ära. Ehk uuel nädalal veab.
Kolmapäeval lubas Kärt tulla Karli paariks tunniks hoidma, et saaksin minna lõunasesse crossfiti trenni, kuid just sellel päeval oli Karlil üle pika aja väga halb tuju (hambad!) ning kogu päevakava oli nii sassis, et ma otsustasin mitte minna. Läksin siis reedel ja oi kui raske see trenn oli! Mulle tegelikult meeldib, et iga kord sinna minnes ma ei tea mis mind ees ootab (tegelikult nad panevad oma kodulehele  www.crossfittartu.ee alati tunniinfo ülesse, kuid ma pigem ei vaata seda). Reedene tund oli selline:

A) WOD 1 (WOD ehk igapäevaselt muutuv harjutuste plokk)
* 6 ringi
* AMRAP (ehk sooritada kindlaks määratud aja jooksul võimalikult palju kordusi)
* Sõudmine 18/13kcal ja max power snatches 30/19kg (kangi rebimine)
* 2min tööd ja 2min puhkust

Välja nägi see siis nii, et 2 min oli aega tööd teha. Kõigepealt sõudsime 13 kcal ja siis suundusime edasi kangi juurde ja pidi nii palju snatche veel tegema kui aega jagus. 2 min puhkust ja jälle otsast peale ja nii 6 ringi. Ringide lõikes tuli mul snatche: 10, 15, 13, 12, 12, 16. Alustasin rahulikult, et näha kuidas ma üldse jaksan, keskel läks päris raskeks ja lõpus suutsin teha väikse spurdi.
WOD-sid tehes on alati selline tunne, et annan otsad ja enam ei jõua, kuid kuskilt tuleb ikka see jõud, et lõpuni vastu pidada ja kojuminnes on paganama hea tunne küll.
Võibolla on natukene segane jutt, kuid küsimused on teretulnud.

B) WOD 2
* Tabata Ring Dips
* 8 seeriat. 10sek tööd, 20sek puhkust

Rõngastel surumist tegin ma kummiga ja kokku tuli 8 seeria peale 40 dippi.

Laupäeval ootas klubiga ees ''Burpeehullus'' ehk Burpee mile. Klubi on korraldanud seda iga aasta ja tegelikult on see ülemaailmselt tuntud hullus. Burpee mile tähendab siis seda, et terve miil (1,6km) tuleb läbida burpeedes.
Algselt oli üritus plaanis Ülenurme staadionil, kuid jubedate ilmastikuolude tõttu tegime TÜK Spordihallis (sealne sisering on 200m).

Keegi ei sundinud tervet miili tegema, igaüks valis oma võimetele vastava pikkuse. Minul oli eesmärgiks läbida 400m, kuid kui see tehtud sai oli tunne üsna hea ja otsustasin, et teen ikka 800m ära.

800 meetri lähendes mõtlesin, et ehk ikka teha veel 1 ring ja saaks kilomeetri täis. Keha hakkas juba väsima ja õlad andsid korralikult tunda ning lõpetasin ikka ära. Kartsin, et järgnevatel päevadel on lihased nii haiged, et ei suuda kodus midagi teha. Kui aeg lukku läks siis natukne ikka kahetsesin, et edasi ei läinud, kuid mis seal ikka, järgmiseks aastaks peab ka ju midagi jääma. 

800m läbisin burpeedes 1h 15min. 

Jarmo ja Karl olid ka kaasaelamas. Karlil oli üsna lõbus, istus raja ääres-kamapallikarp ühes käes ja veepudel teises ning itsitas muudkui, nautis ikka täiega seda üritust. Natukene enne lõppu läksid nad siiski koju ära, sest uneag hakkas peale tulema.

Mõned tugevamad tegid ikka terve miili ära. Kui aus olla, siis olen oma 800 meetriga ka ikka väga rahul. Minu jaoks on burpeed üsna rasked, sest pulss läheb nendega ülesse ja jaks saab kiiresti otsa. Kuid seekord suutsin rahulikult teha, kuulasin keha ja toimetasin tunde järgi.

Vägev üritus ja vägevad inimesed meil seal koos!

Nädal pildis

See nädal oli ikka tõeline suvenädal. Aeg läks kiiresti ja tehtud sai ka omajagu. Tegelikult ma pole eriti suure palavuse fänn, see nädal kohati oli ikka liiga palav, kuid ei tohi  nuriseda ;)

 

 Juba pikemat aega olen mõelnud, et peaks ikka kaameralt tolmu pühkima ja oma fotograafiaoskused meelde tulemata. Vanasti ei lahknud ma kodust ilma kaamerata, kuid nüüd on ju aiföön, mis ajab ka asja ära, kuid kvaliteet siiski pole see. Tihti ongi nii, et kui ühes käeotsas on Karl, teises kott (+veel sada asja), siis kaamera kaela riputamine tundub kuidagi liiast.

See nädal käis Hiiekas meil üle pika aja külas ning tal oli oma kaamera kaasas, klõpsisin siis natsa ja jõudsin arusaamisele, et tuleb ennast käsile võtta :D

Neljapäeval jõudsime veel emajõe äärde peesitama. Okei, peesitama on vale öelda, pigem Karliga mängima :D Karlil oli see esimene kord niimoodi rannas käia, talle täitsa meeldis. Vette küll väga ei kippunud, mille üle on mul hea meel, sest minu jaoks oli see vesi seal üsna jahe ja poleks tahtnud seal solberdada. Ilmselt oli Karli jaoks ka, sest kui ta suure hooga vette käputas ja vesi kõhtu puudutas, siis ta freezys ära ja tuli ruttu sama teed tagasi :D

Nädalalõpus jõudsime maale ka. Maal käigud on alati kuidagi jube väsitavad, Karl mul vanematega väga ei lepi ja on mul koguaeg sabas kinni. Seekord oli tegelikult juba parem olukord-sain tualetis ikka üksi käidud :D
Siiski öine uni muutus tal seal kuidagi kehvaks, tänane öö kodus möödus samamoodi, ei teagi mis asi see nüüd on. Loodan, et möödub kiiresti, sest väsinud ema on pahur ema :D

Laupäeva veetsime tädipoja juures. Tal on seal ülimõnus, teinekord tahan kindlasti pikemaks ajaks minna ja nautida neid maarõõme seal (vaikust, linnulaulu, ujuda jne).

kaevur :D

 

Pühapäeval jõudsin üsna heal ajal koju tagasi ja nädala lõpetasime mõnusa trenniga Raja pargis. Käisime esmakordselt terve perega välitrennis ja jäime rahule. Karl pidas ennast väga hästi üleval ja muudkui itsitas kui meie seal higi valasime. Võtsime naabrid ka kaasa ja tegin meile kõigile ühe mõnusa treeningu. Kõik jäid rahule ja küsisid juurdegi. Enne Karli tegin ma tihti väljas trenni, nüüd sai see jälle meelde tuletatud ja ilmselt käime edaspidigi nii. 

Trennidest pole ma tegelikult üldse enam kirjutanud. Paar kuud tagasi alustasin crossfitiga uuesti ja mulle niii meeldib seal. Paningi nüüd myfiti suveks puhkusele ja jätkan crossfitiga ning kui see hea tunne püsib, siis ilmselt lõpetan myfitnessiga lepingu ära ja jätkan crossfitis. Ehk teen teinekord mõnest konkreetsest trennist ka eraldi postituse, kuid pead ei anna. See hea tunne millega ma iga kord trennist koju tulen on lihtsalt kirjeldamatu. Jarmo ka alati naerab, et no räägi, mis hulluseid te seal täna tegite..ja siis hakkan ma õhinal rääkima. Mõnus!

1 aasta

Tegelikult sai Karl aastaseks juba kuu alguses, täpsemalt 04.05, kuid teada värk seda ema laiskust ju. Pidasime maha ka väikese sünnipäevapeo ning Karl sai ka natukene sünnatorti mekkida- see talle meeldis!
Aastane Karl veel ei kõnni, kuid väga usinalt kõnnib toenajal ning kükkimine tuleb ka väga hästi välja. Suus on nüüdseks 9 hammast. On igati tubli ja tragi poisiklutt, suur kaisukiisu on ta ka. Peale hommikusööki meeldib tal minu kaisus lebotada ja kui hakkab väsima, siis paneb pea õlale ja puhkab natukene. Ütleme nii, et üsna emmekas ja õrnake poiss on, kui keegi natukene järsemalt teda katsub (just lapsed), siis on nutt lahti ja otsib emmet. Ma ise arvan, et ta on saanud Sebastiani tõukamistest sellise hirmu. Millegipärast Sebastian lükkab ja tõukab teda koguaeg (kahekesi neid ei saa hetkekski jätta) ja ta on päris mitu korda haiget saanud, nüüd ongi nii, et kui näeb, et keegi suure hooga talle peale lendab, siis tõmbab kohe kaitsepositsiooni. Aga küll kasvab välja :)
Peale reisi alustasin jälle rinnavõõrutusega ning üllataval kombel läks see väga valutult, üks öö lihtsalt enam ei nõudnud, piisas paist ja lutist ning magaski hommikuni. Siis veel mõtlesin, et ei hõiska siin veel midagi. Aga vot jah, poiss ei tahtnudki enam öösiti (jäi veel ööunne minek ja hommik). Selle hommikuse tissitamisega mõtlesin ise, et see ju puhtalt minu enda mugavus, sest sain ise siis kauem voodis põõnata. Üks hommik lihtsalt enam ei andnud ja ega ta ei nõudnud ka. Mis siis edasi hakkas saama? Unekvaliteet muutus PALJU paremaks ja söögiisu kasvas tal meeletult. Hommikuti ta lihtsalt kraabib jala küljes ja nõuab süüa. Ja nii ta saigi ainult ööunne minnes veel. Oi kuidas ma kartsin selle lõpetamist, lükkasin seda muudkui edasi. Laupäeval oli tal aga mingi veider palavik (süüdistan 9-dat hammast mis lõikus too aeg) ja ei hakanud teda välja magama panema, mõtlesin, et proovin toas, 10 min ja magas kaisus. Mõtlesin, et okei, joppas vist. Järgmine päev proovisin jälle ja sama lugu. Nüüd ta siis magabki mul oma unesid toas, sest vankris ta jääb jube kaua magama ja uned on väga lühikesed. Nii, paar õhtut tagasi üritasin teda magama panna (rinnaotsas, nagu ikka), ei jää, mõtlesin, et heakene küll, mine mängi siis veel. Mõne aja pärast proovisin uuesti, ei jää!! Okei, mine mängi veel.. Ise siis mõtlesin, et kolmas kord ma enam rinda ei anna ja vaadaku ise kuidas magama jääb :D Mõne aja pärast võtsin ta kaissu ja magas 5 minutiga. Ise olin nii rõõmus, et appikene, õnnestuski! Järgmine päev mõtlesin, et nüüd enam tagasiteed pole, et tuleb nii jätkata ja ei anna enam rinda. Oeh, ja siis sain nagu noaga südamesse ja mõtlesin, et ma polnud ju selleks veel ise valmis, ta on ju veel beebi. Nüüd ongi iga õhtu ilusti magama jäänud ja pole mingit jonni või tissiotsimist olnud. Ilmselt oli ta selleks ise valmis. Kindlasti kui ma talle pakuks, siis ta ära ei ütleks aga ise ta seda ei nõua ja mulle see sobib. Võibolla sellepärast ongi nii kurb, et see võõrutamine läks nii lihtsalt ja kiiresti, et ma ei suutnud ise veel selle mõttega harjuda.
Samal ajal tõstsime siin toad ümber ja ta läks enda tuppa magama. Jälle trauma mulle! Karl magab nagu kott oma toas ja mina magama ei jää, esimestel õhtutel käisin 5-6 korda kontrollimas, et kuidas ta seal ikka magab. Ise veel mõeldes, et kuidas me ikka panime ta teise tuppa, ta on ju üksi seal..tänane öö oli mu jaoks kergem, sest ma magasin tema toas diivanil :D :D Isver, ise ka ei usu :D
Kokkuvõtteks võin öelda, et rinnavõõrutus ja teise tuppa kolimine on mõjunud positiivselt. Ta magab palju paremini ja noh, tegelikult magame me kõik paremini. Sööb põhimõtteliselt kõike mida meie.  Ta ongi järsku nagu suur poiss! Küll mina ka ühel päeval ära harjun :)

 Need tähtsad aasta mõõdud ka: kaal 11 040g ja 80cm 

Vot nii siis! Poiss sai üks hetk suureks ja loobus  sellest beebidevärgist, minu jaoks on ta muidugi ikka väike beebi ja üks suur armastus. 

Reisi kokkuvõte

Aeg nagu sealmaal, et võiks selle kokkuvõtte ka ükskord ära teha. Seekord kohe üldse ei viitsinud reisi ajal arvutit lahti teha.. Ja selle tagantjärgi kirjutamisega on ka nii nagu on. 

Üldiselt jäime reisiga ikka rahule, ilm oleks võinud ju tsipa parem olla, kuid ega ilma vastu ju saa. Viimased päevad olid tegelikult täitsa palavad ja basseini ääres saime ka piisavalt ikka vedeleda. Aga lapsega reisimine? Ütleme nii, et kartsin hullemat. Loomulikult ei ole see selline puhkus, kus vedeled basseini ääres endale lamatised taguotsa, kuid puhata sai ikka piisavalt. Kõige stressirohkemad olid autosõidud, me trippisime üsna palju seal ringi ja Karlil viskas täitsa üle see sõitmine, võtsime siis vähe rahulikumalt ja üritasin mingi mõistliku päevakava paika panna, et kõigil oleks mõnus. Samas Kaunasest kojusõit möödus üsna kiiresti ja ei olnud midagi hullu-kõik videod said telefonis läbi vaadatud..nii 1000 korda :D Nüüd tagantjärgi pole üldse nii tore kirjutada, teen siis lühikokkuvõtte ja lisan rohkem pilte :)

Aiaeluga tegi Karl esimest korda tutvust Mallorcal, kodus ta veel nii ei saanud õues ringi tatsata. Ütleme nii, et see talle meeldis-lemmik koht oli bassein :D Ja mis te arvate palju ma pükse seal küürisin? :D Jep, pesu pidime käsitsi pesema, sest see pesumasin mis seal oli pesi lihtsalt terve päev-vahet ei olnud mis programmi panid. Masin töötaski 5-6h. Käsitsi oli lihtsam :D

Oeh, need nunnud kutsubeebid. Jube kahju oli neist, et nad suurema osa ajast seal aias üksi pidi olema (peremees käib paar x nädalas)

Ema ja isa puhkehetk :D

Mingil päeval sõitsime mööda mägesid ja külastasime erinevaid väikelinnu. Mulle meeldis, et teeolud olid seal üsna head, tee ääred olid ilusti piiritletud ja ei tekkinud tunnet, et kohe-kohe kukume kaljult alla. Üleüldse liikluskultuur oli seal üsna viisakas, inimesed olid sõbralikud ja keegi ei viibutanud sõrme või lasknud signaali, kui liiga kitsas tee oli ja ootama pidi.

Valldemossa

Need väikesed mägilinnad olid hästi nunnud ja hubased. Oleks tahtnud rohkem nendes aega veeta, kuid Karl arvas teisiti. Tagantjärgi mõeldes oleks palju abi olnud mul kõhukotist. Kodus ju pole Karl harjunud nö ´´mänguajal´´ vankris istuma või autos turvatoolis. See tegigi asja keeruliseks, sest ega ta kaua niisama seal vankris istuda ei tahtnud, ikka süles ja kõrgel. Suurema osa ajast tahtis ta minu süles olla ja nii ma teda siis tassisin. Samas see tundus ka lõpuks juba nii loomulik, et ega ma kurtnud, õnneks pole ta nüüd teab mis raske.

Soller

Gorch Blau

Escorca

Meie külatänav, kus sai iga päev Karli magama kõnnitud. Tee ääred on kõik sellised heina (lille) kasvanud.

Kui majaomanik tuli muru niitma, siis lasi ta kõrvalaiast koerad meie juurde, kõigil oli kohe tegevust, need kutsikad olid ikka ülinunnud.

Mingil päeval käisime veinikeldri tuuril. Seal räägiti üldiselt sellest veinikeldrist, tutvustati nende veine ja suupisteid. Väga mõnus ettevõtmine oli, veinid olid head aga snäkid meeldisid rohkem :D

Basseinipäev. Vedelesime kõik vist pool päeva basseini ääres enne kui otsustasime mere äärde sõita, seal oli muidugi megasuur tuul, et niisama seal kaua olla ei tahtnudki. 

Campos

Meri oli seal väga ilus ja kohe kutsus ujuma. Mina siiski ujumas ei käinud, selle kohapealt sai Jarmo linnukese kirja hoopis. 

Sõitsime päris mitu randa läbi enne kui leidsime selle õige kuhu ujuma mindi. Ma nime enam ei mäleta aga see oli ülisheff rand, mis asetses kaljude vahel. 

Palma

Viimasel päeval seiklesime natukene pealinnas ringi. Pealinn mulle väga meeldis ja mul on kahju, et seal nii vähe saime olla. 

Koju jõudsime me Karli sünnipäeval, terve päev mööduski meil sõites, kuid tänu armsatele naabritele saime õhtul ka sünnipäeva tähistada. 

Koju jõudmisest on tegelikult nats üle nädala möödas ja kui keegi küsib, et räägi reisimuljeid, siis on selline tunne, et mis reisi?, see oli ju nii ammu...

Eesti suvi

Täna oli selline tüüpiline Eesti suveilm- vihmane ja pilves. Sellise ilma puhul otsustasime külastada Palma Aquaparki, sest välja kolama ilm väga ei kutsunud. Aquapark oli nagu üks selline park ikka on-palju kalu, akvaariume jne. Päeva tippsündmus oli see, et sealt aquapargist tulles avastasime auto aknavahelt kena trahvikviitungi- 200 eurot valesti parkimise eest!! No tegelikult oleme ise süüdi ka, sest parkisime bussiparklasse aga kuna seal oli teisigi autosid ja mitte ühtegi bussi, siis arvasime, et võib, no võta näpust. Jõudsime autode juurde tagasi hetk enne puksiiride saabumist, auto äravedu oleks ikka korralik kirss tordil olnud. Puksiirimeestelt saime nii palju teada, et peame politseisse minema trahviasju ajama. Kuna meil rendiauto ja firmal on kõik meie andmed, siis tuleb see trahv ikka ära maksta, aga 200 eurot?? Valesti parkimise eest! Koju jõudes Jarmo natukene uuris ja googeldas ning siis võtsid nad Mihkliga suuna kohalikku Inca politseijaoskonda. Seal muidugi ei teatud sellisest asjast midagi ning saadeti ´´suurde´´ ehk Palma jaoskonda. Peale pikka seletamist ja asjaajamist jõuti nii kaugele, et trahv ikkagi pole 200, vaid 100 eurot ja see tuleb tasuda pangas ära. Homme, tuleb siis panka minna! Siin on trahvidega veel selline lugu, et mida kiiremini selle ära maksad, seda parem, sest trahv tiksub järjest suuremaks. Vot siis sulle aquaparki!

 

Hommikupoolikul tegin siin kohalikul tänaval väikese jalutuskäigu. Ma ei tea kas see on selle kandi veidrus aga kõikidel majadel ja maalappidel on ümber kõrge aed, mis on ümbritsetud okastraadiga. Lisaks on aiad kola täis ja üsna sassis, jääb mulje nagu mitte midagi ei visata ära ning asjad jäävad nii nagu jäetakse. Igas aias on 1-3 koera, koeratõud on ka seinast seina, näiteks naaberaias on 3 koera- kuldne retriiver, prantsuse bulldog ja mingi taksi sarnane, üsna veider kombo. 

Peale Karli uinakut suundusimegi aquaparki. Juhin tähelepanu sellele über ägedale turvatoolile, ma ütlen ausalt, et selle tooli eluiga sai nii 10 aastat tagasi juba läbi. Veider, et autod mida renditakse on uued, kuid turvatoolidele tähelepanu ei pöörata. Nädalane rent oli 43 eurot, kuid see tool ise pole 5 eurotki väärt. Kraadide poolest tundus vahepeal üsna jahe ikka. 

Väike näide mida kotis kaasas kannan Karli jaoks:

*2 mähet

*niisked salvakad

* tuubipüreed

*porgandit, küpsist

*vesi

Ma ei saa ikka mainimata jätta kui rahul me selle käruga oleme, üritan tulevikus ka ühe kokkuvõtva postituse selle kohta teha. 

Üldiselt on täna üsna jamps päev olnud, märg ja kõhe ning teise poole päevast veetsimegi toas. Õnneks homseks lubas mõnusamat ilma. 

Inca

Tänane päev möödus üsna rahulikult. Peale hommikusööki võtsime suuna mägede poole. Mõtlesime külastada Serra de Tramuntana mäestikus asuvat Lluci küla. Muidugi poolel teel põrutasime õigest teeotsast mööda ja sõitsime ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuid ei jõudnudki kuhugi, sest osadel hakkas paha ja otsustasime alla tagasi minna. Mingi päev lähme siiski uuele katsele, sest tahaks Solleris ka ära käia. Tagasi alla jõudes käisime poes toidukraami järel ja ülejäänud päeva veetsimegi oma "koduaia" basseini ääres. Ilm oli pilvine, kuid päikest oli piisavalt, et meil kõigil peale paari tundi väljas vedelemist kehad punased olid. Ma alguses ei saanud arugi, kuid nüüd õhtul oli ikka korralik rant igal pool. 

Õhtu lõpetuseks käisime veel Inca kesklinnas jalutamas. Alguses ei jätnud see linn mingit erilist muljet, isegi nagu tundus kole, kuid kui päris keskusesse jõudsime, siis läks asi paremaks. Muidugi me suutsime nii ära eksida, et tükk aega otsisime autot taga. Siin on need tänavad kõik nii kitsad ja ühesugused, et ajab ikka pea sassi küll. 

Igaljuhul peale seda matkamist olen ma nii väsinud, et ilmselt kui ma selle postituse valmis saan, siis kohe unne vajun ka. 

Lõpetuseks hunnik pilte :)

Karl pole veel varem hommikul 8.30 niimoodi väljas saanud hängida. 

Hommikusöök väljas (ei ta ei söö hommikusöögiks kamapalle, peale putru sai nats närimiseks)

Kõrgemal oli ikka vähe jahedam ja noh üldse ma vist riietaks Karli koguaeg ülisoojalt ja hoiaks mütsi peas. 

Kõik see elu siin väljas on Karli jaoks nii põnev, et mis te arvate, mitu paari pükse päevas läheb? 

Karl oli ka uneajaks nii väsinud, et tegi 2,5 tunnise uinaku. Nii kaua pole ta teab mis ajast maganud..

Head ööd!