Jou

Hei, pole nüüd tükimat aega endast märku andnud. Aega on mul olnud, ehk isegi liiga palju, puudus aga tahtmine. Üsna palju on vahepeal toimunud..

Käisin nüüd üle pika aja ratsutamas. 2 hooaega on vahele jäänud ja täitsa veider oli jälle sadulas olla :D Võttis ikka tükk aega, et harjuks ära ja tehnika meelde tuleks. Aga see oli nii kuradima kaif tunne, tuhiseda üle põldude ja nautida seda hetke. Muidugi kohati kui kiirused läksid juba ohtlikult kiireks, siis kippus hirm ka peale :D

Trenni olen ka ikka üritanud teha. Selles osas on mind Kertu vähekene aidanud ikka. Üksinda pole enam jõusaali esialgu kippunud, kuid bodypumpis olin üsna sage külaline ja koos Kertuga teeme ikka jõukat ka. Toitumisega oli ka kuu alguses probleeme, isu absoluutselt polnud ja eks see oli kõik sellest stressist. Kui üks hommik vaatas kaalul 57 kg otsa, siis ehmatasin täitsa ära. Selle isutusega kaasnes ka totaalne energiapuudus, trennis käis pea ringi ja jõudu polnud. Nüüd õnneks on isu enam-vähem tagasi, kuid siiski mitte päris endine. 

Õnneks pole vorm päris ära kadunud ja kõik on pöörduv. Iga päevaga läheb paremaks nii söömine kui ka kõik muu. Ma ei jõua ära oodata kuna Kärt Aussist tagasi jõuab, õnneks 3 nädalat veel ja ta on siin!

Vahepeal jõudsin ka Tallinnasse. Käisime Meremuuseumis ja puha :D No esimesed 20 mintsa oli jah põnev aga siis viskas suht kopa ette. Pole eriti naiste teema see, mehed olid küll kõik sillas seal :D

Väga asjalik see postitus siin seekord ei saanud, kuid vähemalt andsin näole. Mul on hetkel enda ''kasvatamisega'' tükk tegu ja iga päev töötan selle kallal, et kõik muutuks paremaks. Elu on ju tegelikult ilus ja ma olen väga tänulik nendele inimestele kes on mulle toeks olnud ja üleüldse kes mul olemas on :)

Aitäh :)